Eluasemelaenu intressid teoorias ja argielus

Öeldakse, et pole midagi praktilisemat kui üks hea teooria. 29. novembri Äripäevas eluasemelaenust kirjutatu on teooria, paraku mitte eriti hea.

Oli meil kunagi tulumaksuseaduses säte, mis lubas füüsilisel isikul maksustatvast tulust maha arvata eluaseme soetamiseks võetud eluasemelaenu intressid. Sätte rakendamisel tekkisid probleemid sellega, et kui seadus räägib soetamisest, ei kehti see ehitamise ja põhjaliku ümberehitamise kohta. Ja viidigi Reformierakonna saadikute ettepanekul seadusse sisse sõnastus, mis ütleb, et soetamine on ka ehitamine planeerimis- ja ehitusseaduse § 39 punktide 1--3 mõistes.

Sellele paragrahvile olevat viidatud just seepärast, et kolmanda punkti järgi olevat ehitamine ka «ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine», mida rahvapäraselt ka renoveerimiseks või ümberehituseks nimetatakse.

Tegelikult ei saa suur osa korteri ruumijaotust laenurahaga muutnud inimesi selleks võetud laenu intresse tulust maha arvata. Nimelt on maksuamet vastu võtnud otsuse, et kui tulumaksuseaduses on viidatud planeerimis- ja ehitusseaduse ühe paragrahvi kolmele punktile, tuleb tulumaksuseadusega ettenähtud tulust mahaarvamiste puhul rakendada kogu planeerimis- ja ehitusseadust.

Too seadus räägib aga sellest, et alguses on projekt, kuid seda mitte §-s 39. Suur osa korteri ostnud ja selle ruumijaotust muutnud inimesi tegutseb projektita, sest teevad töö päris ise või organiseerivad selle ise, firmaga lepingut sõlmimata. Siis pole projekt oluline, kui just kandevseinte kallale ei minda.

Kevadel ütles riigikogu liige Heiki Kranich ühele maksumaksjale, et eelnõu autorite mõttega ei ole maksuameti otsus kooskõlas ning planeeri-mis- ja ehitusseaduse kolmele punktile viitamine ei tähenda kogu seaduse rakendamist -- projekt ei tohi tulumaksuseaduse puhul asjasse puutuda.

Kirjutasin septembris kirja rahandusministrile. Maksuamet ju tema valitsemisalas ja vaevalt minster Kranich leidis aega minister Kallast sellest pisiasjast teavitada. Ehk saab asja pea pealt jalgele pöörata lihtsalt ametit instrueerides.

Ma pole kirjale vastust saanud ning maksuamet nõuab ikka projekti ja uue tulumaksuseaduse eelnõudes (neid on riigikogus kaks) on kirjas ikka nii: soetamiseks loetakse ka ehitamist planeerimis- ja ehitusseaduse § 39 punktide 1--3 mõistes. Seletuskirjast aga loeme: «Seaduse teksti kohaselt piisab ehitamise fakti tõendamisest. Maksumaksja kohustus on tõendada laenu sihipärast kasutamist, lepingus deklareeritud kohustusest üksi ei piisa. Kui ebaseaduslik ehitis lammutatakse, kaob ka maksuvabastuse alus.» Ehk -- õige inimene ostab maja, korteri ümberehitajad seletagu maksuametiga ise. Selliste pisiasjadega ministeerium end vaevama ei hakka. Aga mis sellest meil ikka tegelikult saab?