Kadi Heinsalu • 5. detsember 1999 kell 22:00

Ümbrikupalkade maksjad sihikul

Ümbrikupalga üle kaebavaid tööandjaid on nii palju, et pigem võiks rääkida juhtumitest, kus seda ei kaevata, rääkis ühte kolmest töövaidluskomisjonist juhtiv esimehe kt Enn Reinsalu. Tema peab ümbrikupalkade maksmises süüdlaseks nii tööandjat kui ka töövõtjat, sest kuni protesti esitamiseni on töövõtja olnud nõus riigi petmisega. Protesti esitab töötaja tavaliselt siis, kui töölt lahkudes hüvitus arvestatakse lähtudes alampalgalt, tema tahab aga hüvitust tegeliku palga pealt.

Reinsalu sõnul on ümbrikupalkade maksmises esikohal ehitusfirmad, õmblustööstus, kaubandus, väikesed transpordifirmad. «Lisaks kõik keldribaarid,» kinnitas ta.

Tõestada on õnnestunud ümbrikupalga maksmist vaid sel moel, kui töövõtja saab enda valdusse topeltraamatupidamise või kui tööandja on ametlikust suurema palga töötasu nimel all töötaja pangakontole kandnud. Enamasti makstakse lisapalk sularahas. Hulgifirma LTT endine müügiesindaja Andres Laul on Reinsalu sõnul esimene töövõtja, kel läks korda tõendada lisatasude maksmist kaudsete tõenditega.

Purjetajatele Tõnu ja Toomas Tõnistetele kuuluvas firmas oli Laulu põhipalk 1922 krooni, kuid töölepingu lisa järgi maksti igakuist lisatasu sõlmitud lepingute pealt. Lisatasu märkis raamatupidaja käsitsi kirjutatud paberile. Enn Reinsalu sõnul võib seda käsitleda kui ümbrikupalka, sest pole teada, kas see käsitsi kirjutatud paber ka maksuametini jõudis. Liiati näiteks detsembris 1998 makstud lisatasu puhul oli 11 000krooniselt lisatasult maha arvatud vaid tulumaks, mitte sotsiaalmaks. Põhipalk sama kuu eest oli Laulul 1900 krooni ja selle kohta oli korrektne väljatrükk. Sel aastal ei makstud Laulule enam lisatasu ja ta soovis töölt lahkudes lõpparveks lisatasu ja põhipalka arvestades 126 000 krooni. Ta käis kõik kliendid läbi ja võttis neilt lepingukoopiad, seletas Reinsalu.

Toomas Tõniste ütles reedel, et Lauluga on saavutatud kohtuväline kokkulepe väiksema summa peale. Laulult ei õnnestunud reedel kommentaari saada.

Reinsalu sõnul võtavad ümbrikupalga pealt sageli vaheltkasu ka firmajuhid. Nad löövad töötajale makstava «musta» ja ametliku tasu kokku ja arvestavad tulumaksu maha kogusummalt. Sealt võtavad nad suurema osa endale, väiksema osa kannavad maksuametile.

Töövaidluskomisjoni sekretäri Silva Telve sõnul sai ka tema mees vahepeal ümbrikupalka. Mees töötas transpordifirmas Tutti, ametlik palk oli 1500 krooni, tegelikult maksti töö eest 5500 krooni. Tulumaks arvestati maha 5500 kroonilt ja osa sellest läks ülemusele. «Puhkusetasu sai mees aga 1500 krooni pealt,» lisas Telve. Abikaasa töötab nüüd mujal, Tuttit ta töövaidluskomisjoni ei kaevanud. Tutti omanikud on samuti vahetunud.

Reinsalu meenutas ühe striptiisibaari turvamehe lugu, kelle palk raamatupidamisdokumentide järgi oli 7000 krooni, sama baari kaks juhti aga said 1250 krooni kuus. Reinsalu sõnul võiks maksumeti esindajad töövaidluste arutlustel osaleda, nad saaksid operatiivset infot väidetavate maksuvarjajate kohta.

Ehkki maksuameti peadirektor Aivar Sõerd peab võitlust ümbrikupalkadega ametkondade koostöös väga oluliseks ja on juba jaanuarist korraldanud sotsiaalmaksu erirevisjone, on seni maksuametis leidnud tõestamist vaid vähesed ümbrikupalga juhtumid. Sõerdi sõnul on neil tänu sotsiaalmaksuregistrile andmed kõikide, ka tuntud firmade kohta, kus makstakse kahtlaselt paljudele madalat palka.

Olukord ümbrikupalkasid maksvate tööandjate paljastamisel on Sõerdi hinnangul veidi parem maakondades ja hullem Tallinnas, kus ei jõuta piisavalt kontrollida. «Olen täheldanud, et järjest rohkem on neid inimesi, kes on sattunud ülemusega pahuksisse ning tulevad ja tunnistavad ise, et said ümbrikupalka,» rääkis Sõerd vastava vihjetelefoni avamise ideest. «Praktika on näidanud, et tõendite hankimine on ülikeeruline,» lisas ta samas. Ka kohtusse pole Tallinnas ükski ümbrikupalga juhtum jõudnud. Maakondades on maksuametil õnnestunud ühel juhul kohtuähvardusega panna tööandjat tasuma sotsiaalmaks tegelikelt palkadelt.

Tallinna majanduspolitseil on komissar Marek Helinurme sõnul praegu neil üks ümbrikupalga juhtum ligi 40 Diveci töötaja topelttöölepingute kohta. See juhtum peaks kohtusse jõudma tuleva aasta alguses.

Vt. ka joonist:

Kuidas võita ümbrikupalga maksmise abil?

Hetkel kuum