Ajakirjad ootavad reklaami

Artikkel

- Uudised
- Madli Zobel
- 14. detsember 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ajakirjad ootavad reklaami
Eestlane võtab väga traagiliselt seda, kui tellitud ajakiri järsku ilmumise lõpetab. «Nagu oleks kellegi tapnud,» tõdeb Eesti Ajakirjade Kirjastuse tegevjuht Üllar Jaaksoo.
«Küll on kahju, et te Favoriidi kinni panite,» kurdavad reklaamivahendajad Eesti Ajakirjade Kirjastuse peatoimetajale Tiina Kruusile. «Kus nad siis olid, kui neid vaja oli,» laiutab Kruus praegu käsi.
Igapäevane kasumitaotlusele suunatud ettevõtluse põhitõde, mis tähendab, et mittemüüvate ajakirjade asemele üritatakse teha uusi ja paremaid, ei sobi nõukogude ajal kahe ajakirjaga harjunud lugejale.
Millised on need ajakirjad, mis veel paariks lähemaks aastaks püsima jäävad? «Ma pole küll ekspert, aga mulle tundub, et naisteajakirju võid turule tuua nii palju, kui tahad, ikka ostetakse,» tõdeb ajakirja Tulu peatoimetaja Margus Sanglepp.
Väikeinvestorile suunatud Tulul on 10 800 tellijat, kuid reklaami võiks rohkem olla. «Naisteajakiri avaldab sama reklaami, mis meiegi,» tõdeb Sanglepp. «Kuidagi ei saa öelda, et nad pole meie konkurendid.»
Ekspress Grupile kuuluv Ajakirjade Grupp peab sajaleheküljelist kuukirja Anne oma parimaks saavutuseks. Kuigi ükski ajakirjade kirjastaja oma sissetulekuid ei avalikusta, peaks Anne olema edukaim reklaamimüüja kord kuus ilmuvate väljaannete seas.
Konkureerivale Eesti Ajakirjade Kirjastusele kuuluv naisteajakiri Stiil müüb rahasse arvestatuna umbes 15 protsenti vähem reklaami.
Veelgi väiksem on vanema lugejaskonna lemmiku, Eesti Naise reklaamikäive. Kuigi reklaamiosakond ületab eelarves seatud plaane, on ajakirja reklaamikäive Stiilist kolmandiku võrra väiksem. Samas on Eesti Naisel lugejaid Baltic Media Factsi uuringu andmetel Stiilist poole võrra rohkem.
Üllar Jaaksoo leiab, et see on normaalne, et Eesti Naise reklaamimaht jääb Stiilile alla, kuna esimene neist on õhem.
Naisteajakirjade soodsat turuni??i Eestis otsustas kasutada ka Soome kirjastusgrupile Yhtyneet Kuvalehdet kuuluv Ühinenud Ajakirjad, kes tõi kaks kuud tagasi müügile eestikeelse Anna.
«Alguses lubasid nad teha Eestis soome ajakirja,» räägib Hoiupangast meediaettevõtet saneerima asunud Jaaksoo. «Kui tagasiside oli teemal «kes seda tõlgitud ajakirja ikka lugeda tahab», teatasid nad, et see on soome kogemustega ajakiri.»
Ajakirjade Grupi väljaande Tervisetrendi peatoimetaja kohalt Annat tegema asunud Meelike Saarna räägib, et tal oli omanikega kohe algusest peale kokkulepe teha Eesti ajakirja.
«Loomulikult sirvisin Soomes 35 aastat ilmunud turuliidrit ja sain sealt häid ideid,» lisab Saarna. «Samuti on soomlased abistanud kujundust puudutava oskusteabega.»
Saarna leiab, et Anna peamine konkurent on Eesti Naine. Anna eesmärk on peatoimetaja sõnul jõuda paljude lihtsate inimesteni ning lugejaskonna suuruse abil reklaami müüa. Esimesse, 33 000-lise tiraazhiga numbrisse tellitud reklaam ära mahtuda ei tahtnud.
«Teise numbriga on juba kergem,» lausub Saarna. Ta usub, et mõne numbri pärast ajakirja tiraazh normaliseerub.
Madala hinnaga turule tulnud nädalakirja Luup lugejaskond pole seni omanike ootustele vastanud. Septembris teatas ajakirja väljaandja Ajakirjade Kirjastus, et laseb osa hiljuti suurendatud toimetusest lahti, sest omanike rahakott ei pidanud kahjumile vastu.
Üllar Jaaksoo märgib, et kavandatud iganädalane ilmumistsükkel pidi ajakirja kasumisse viima, kuid reklaamituru tegelikku olukorda arvestades otsustati oodata ja ajakiri ilmub endiselt üle nädala, kaks korda kuus.
Luubile toovad lugejaid mitmesugused eriväljaanded, usuvad ajakirja tegijad ise. Lugejal on tunne, et ta saab sama raha eest rohkem lugemist ning reklaamiandjad saavad paremini müüa spetsiifilist reklaami.
Äripäeva Kirjastuse väljaantav Tulu pole lisasid kavandanud. «Kui me rootslaste eeskujul otsustasime sellist ajakirja välja anda, oli börsi kõrgaeg,» meenutab Sanglepp 1997. aasta kevadet. «Ajakiri tuli koos börsikrahhiga sügisel.»
Ajakirjade Kirjastus annab juba paar aastat kahjumiga välja terviseajakirja Tervis. Konkureeriv Tervisetrend on samuti kahjumis.
«Tundub, et terviseajakiri on ajast natuke ees,» põhjendab Tiina Kruus turusituatsiooni terviseteemaliste väljaannete osas. «Kui vaadata läände, siis terviseajakirjad müüvad tohutult, samamoodi nagu pensionäride ajakirjad,» lisab ta.
Kruus väidab, et väiksema ostujõuga lugejad loevad terviseteemalisi artikleid naisteajakirjade terviserubriikidest ja rohkem nad ei vaja. «Kes on noorem kui kolmkümmend aastat ja kellel veel tervisehädasid ei ilmne, ega nemad ei kiirusta Tervist ostma,» ütleb Kruus.
Üllar Jaaksoo ei nõustu sellega. Tema väitel ei tea lugejad, mis on hea.
Jaaksoo esitab energilise loengu haigustest, mille olemasolust poleks ta ilma Terviseta midagi kuulnud. Samas on Tervise toimetus Ajakirjade Kirjastuses üks väiksemaid. Lisaks peatoimetajale töötab seal poole kohaga vaid toimetaja.
«Sellist asja, et mul on alles kahe nädala pärast vaja lugu esitada, tänapäeval enam ajakirjades ei ole,» tõdeb Margus Sanglepp. Alles hiljaaegu tuli tal Tulu toimetusest koondada üks toimetaja.
Ajakirjade Kirjastusel on mitme ajakirjanikuga lepingud, et nad kirjutavad mitmesse kirjastuse väljaandesse. «Epp Väljaots, Krister Kivi ja Margit Kilumets on meie raudvara,» kinnitab Üllar Jaaksoo.
Meelike Saarna ütleb, et ta teeb Anna jaoks ühe Kodutohtri autoriga pidevalt koostööd. «Teisi polegi nii kerge kaasata, igaühel on esmalt vaja oma väljaanne ära täita,» lausub ta.
Koos peatoimetajaga paneb Annat kokku kaks palgalist toimetajat, kaks inimest on lepingulisel tööl, ülejäänu täidavad kaasautorid.
Vt. ka tabelit:Eesti suurema lugejate arvuga ajakirjad
Hetkel kuum