Majanduskasvu alus on stabiilsus

Maailmapank avaldab igal aastal maailma arengu ülevaate (World Development Report), kus alati käsitletakse mingit kindlat teemat. Tänavune raport kannab pealkirja »Sisenedes 21. sajandisse». Raamatus on käsitletud paljusid teemasid alates rahvusvahelisest kaubandusest ja keskkonnakaitsest ning lõpetades detsentraliseerimise ja urbaniseerumisega. Eesmärk arutleda kõigil tähtsatel teemadel muudab paraku kirjutise kohati laialivalguvaks ja liiga üldsõnaliseks ning jätab Maailmapanga seisukohad häguseks.

Ka Financial Times'is esitatud arvustuses taunitakse üldsõnalisust, kuigi tunnustatakse Maailmapanka kui parimat arengumaade eksperti. Sellegipoolest ei tohiks Maailmapanga ulatuslikku ekspertiisi alahinnata. Raportis leidub piisavalt kasulikke kogemusi, millest võiks õppust võtta. Siinkohal tahaksingi peatuda mõnel punktil, mis otseselt Eesti kontekstiga haakuvad ja võiksid mõningate otsuste langetamisel mõtteaineks olla.

Majanduse areng on seotud paljude tegurite ja nendevaheliste seostega. Sellegipoolest püütakse ikka ja jälle leida tähtsaimat mõjurit võrdsete seast, mis tähelepanu tihti peamiselt ühe «võluvõtme» otsimisele kallutab. Kui see võti ei ava teed kasvule mingil ajal või kohas, jäetakse see kõrvale ja alustatakse uue otsinguid. Samas järeldab Maailmapank, et stabiilse valitsusega riigid, kus on teatud reeglite järgi toimivad, s.o kõigile arusaadavad seaduste muutmise meetodid, kindlad omandiõigused ja tugev juriidiline keskkond, on oluliselt suurema investeeringumääraga ja kiirema majanduskasvuga kui riigid, kus nimetatud tegurid puuduvad.