• OMX Baltic−0,46%290,77
  • OMX Riga−0,78%883,02
  • OMX Tallinn−0,48%1 847,33
  • OMX Vilnius−0,02%1 134,84
  • S&P 500−1,07%5 614,66
  • DOW 30−0,62%41 581,31
  • Nasdaq −1,71%17 504,12
  • FTSE 100−0,24%8 684,04
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,13
  • OMX Baltic−0,46%290,77
  • OMX Riga−0,78%883,02
  • OMX Tallinn−0,48%1 847,33
  • OMX Vilnius−0,02%1 134,84
  • S&P 500−1,07%5 614,66
  • DOW 30−0,62%41 581,31
  • Nasdaq −1,71%17 504,12
  • FTSE 100−0,24%8 684,04
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,13
  • 22.12.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Notarid teenivad miljoneid

Notarite kinnitusel pole tehingutasud väikesed, sest nad vastutavad ka vormistatava tehingu sisu eest. See tähendab isikute tuvastamise kõrval osapoolte tahte ja tehingu seaduslikkuse määratlemist.
Tallinnas tegutsev notar, Notarite Koja eestseisuse liige Piret Press nimetab ettevõtjate väidet, et notar kinnitab vaid allkirja õigsust, räigeks valeks. Notarite Koja president Mati Allik lisab, et allkirja õigsuse kinnitamine kehtib üksnes äriregistrile esitatavate materjalide kohta. Seal notar tõepoolest tõendab üksnes seda, et alla kirjutas õige isik.
Kui notar teeb midagi tahtlikult või raske ettevaatamatuse tõttu valesti, kannab ta vastutust tsiviilkorras. Riski vastu on kõik notarid kohustuslikus korras kindlustatud vähemalt ühe miljoni krooni ulatuses.
«Kui näiteks keegi võõras müüb ära teie maja ja notar ei kontrolli andmeid, korvab notar kõik seeläbi teile tekitatud kahjud. Kui maja väärtus oli 300 000, maksab notar teile selle täies ulatuses ka tagasi,» selgitab Allik notari vastutust juhul, kui libamaakler on rahahunnikuga näiteks Bahama saartele kadunud.
Notar tegutseb seaduse järgi füüsilisest isikust ettevõtjana, kes vastutab oma tegevuse eest kogu oma varaga. Alliku sõnul annab riik notarile ainult ametitunnistuse, kõik ülejäänu selleks tööks vajaliku alates paberist ja lõpetades ruumidega peab ta ise hankima. Kui maha arvata kulutused, tuleb Notarite Koja andmetel notari keskmiseks palgaks ligikaudu riigikogu liikme palk, mis on praegu 17 000 krooni kuus.
Kui palju teenivad parimad Tallinna notarid tegelikult, teavad ainult nemad ise. Ühe ettevõtja sõnul ulatub paremate notarite aastane töötasu kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Notarite Koja juht Mati Allik põhjendab kõrget töötasu vajadusega maksta oma ruumide, arvuti, kütte, elektri ja töötajate eest. «Kui see kõik näiteks kohtunike töötasu hulka arvata, muutuks ka nende palk tavamõistes kohutavalt suureks,» toob Allik võrdluse kolleegide töömailt.
Notaritasu on seadusega määratud. See on üks protsent tehingu väärtusest. «Mida suurem tehing, seda suurem tasu, aga seda suurem ka minu vastutus,» ütleb Press, kelle sõnul on tasumäärad muutmata 1993. aastast alates. Mis tollal tundus hirmsuur raha, on nüüd tema hinnangul päris tavaline.
Samas on notarite tasumäärad ka inflatsioonikindlad, sest sõltuvad tehingu väärtusest. Ja tehingud on praegu tunduvalt suuremad kui kuus aastat tagasi.
Näiteks Eesti Energia erastamistoimingute vormistamise eest pidanuks Tallinna notar Tiit Sepp seaduse kohaselt teenima 50 miljonit krooni ehk ühe protsendi tehingu maksumusest. Seda summat ta aga ei saanud, sest seadusemuudatuse järgi ei teeni notarid üle 250 000 krooni tehingu pealt.
Vandeadvokaat Maria Mägi sooviks, et notaritele makstav tasu sõltuks nende kvalifikatsioonist ja tehtud töö raskusest. «Praegu pole mingit vahet, millise notari poole pöörduda, sest tasu on ikka sama,» leiab ta. Mägi arvates võiks seadus paika panna üksnes notariaaltoimingu tasustamise alam- ja ülempiiri. Konkreetne hind peaks aga sõltuma toimingu keerukusest ja selle teostamiseks kulunud ajast.
Ka ettevõtjate hinnangul ei sõltu notari vaev praegu eriti palju tehingu suurusest. Makstav notaritasu võib sellele vaatamata erineda kümneid ja isegi sadu kordi.
Notarid ise leiavad, et suure tehinguga kaasneb ka kõrgem vastutus. Kuna aga notarite risk on kindlustatud, pole neil endil kaotada suurt midagi.
Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus leiab, et notaritasud on tõusnud ettenägematult koos tehingute mahu kasvuga. Ta leiab, et riik peaks nüüd notaritasud üle vaatama ja lühendama ühtlasi nende tehingute nimekirja, mida tuleb ilmtingimata notari juures vormistada.
Praegu peab ettevõtja notariaalselt kinnitama iga pisimagi toimingu. Notari vastutuse kohta ütleb Annus, et kui ühel on volitus müüa ja teisel osta, siis notar ka tehingu vormistab, ilma et mingit sisulist kontrolli toimuks.
Tuntud vandeadvokaat Aivar Pilv ütleb, et tunnustab notarite tegevust. Advokaatidega võrreldes on notarite töö Pilve hinnangul rutiinsem ja vähem loominguline, kuid nõuab laia ettevalmistust ja on vastutusrikas. Hinnapoliitika on Pilve sõnul riigi kujundada ja notarid ei saa siin kaasa rääkida.
Kuna notar on tehingute puhul neutraalne, esindades mõlema poole huve, siis soovitab Pilv ettevõtjail enda huvide paremaks kaitsmiseks siiski ka advokaadiga konsulteerida. «On olnud juhuseid, kus notariaalselt tõendatud tehingu puhul selle aluseks olevad dokumendid ei räägi tõtt ja inimese huvid on saanud kahjustada,» toob ta näite.
Notarid soovitavad, et igasuguse tehingu eel saaks inimene notari juures konsultatsiooni. Nõustamise eest eraldi tasu ei võeta, kuid see aitab ära hoida edasisi arusaamatusi. Notar selgitab muu hulgas, millised võivad olla takistused tehingu sooritamisel ja millised dokumendid tuleb hankida. Ostu-müügitehingu puhul on mõistlik anda käsiraha vahepeal notari juurde deposiiti, sest kinnisvarafirma võib pankrotti minna, aga notar ei kao kuhugi. Pealegi on ta kindlustatud.
Notariks võib saada kõrgema juriidilise haridusega isik, kes on edukalt läbinud kaheaastase kandidaadiaja ja sooritanud vastava eksami. Alliku sõnul praegu eriti suurt tungi notariks saada Eestis ei ole, sest noori hirmutab suur vastutus, mida mujal juristina töötades ei ole. Lisaks ei tohi notar valida klienti ja büroo peab olema viis tundi päevas avatud. Ka ei tohi ta kõrvalt mingit teist tööd teha.
Tänavu sai üks notar esmakordselt kohtulikult karistada selle eest, et vormistas kinnistute müüke tegeliku omaniku teadmata vale isiku nimel.
Augustis kohtu all olnud Tallinna notar Peeter Tehver oli koguni kolmel juhul kinnitanud võltsitud dokumendi, mille alusel peteti inimestelt välja nende majad ja korterid.
Esimesel korral oli tegemist juhtumiga, kus Rootsi ärimees sai Tallinnas pandiks 200 000 USA dollarit (3 miljonit krooni) maksva maja. Mõne aja pärast ilmnes, et mees on notari juures avaldanud oma vaba tahet kinnistu pandi alt vabastamiseks. Samal päeval müüdi maja edasi.
Tegelikult rootslane panti ei vabastanud ja pettus tuli ilmsiks natuke aega pärast maja müüki, kui rootslane ise maja müüma hakkas.
Notar Peeter Tehver kinnitas hiljem, et majaomanik käis ise tema juures. Tegelikult viibis rootslane hoopis Iisraelis. Ka pass oli tal kogu aeg endaga kaasas.
Teise juhtumi puhul «andis» notari juures nõusoleku oma korteri müügiks noormees, kes ise viibis samal ajal vanglas.
Kolmas episood käsitles juhtumit, kus ühe naisterahvast korteriomaniku poeg pantis korteri pangale. Notari väitel käis tema juures korteriomanikust ema. Tegelikult ei teadnud korteriomanik asjast midagi.
Ehkki Tehverit kaitses tuntud vandeadvokaat Simon Levin, jäi Tehver süüdi.
Notarite Koja presidendi Mati Alliku sõnul suhtus kirjeldatud juhul notar oma ametikohustesse lohakalt ehk notarite keeli oli tegu raske ettevaatamatusega. «Ta ei petnud kedagi sihilikult, kuid ta ei täitnud korralikult oma ametiülesandeid, jättes tema juurde tulnud inimeste tausta kontrollimata,» selgitas ta. Tehver sai tingimisi karistuse ja justiitsminister vabastas ta notari ametist.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele