• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn üritab TSMiga lõpetada

    Abilinnapea Priit Vilba sõnul oodatakse ekspertiisi tulemusi jaanuariks ja kuu aja jooksul peaks langetatama ka otsus edasise koostöö osas TSMiga, kes pole seni suutnud ehitustöid korralikult alustada.
    Kolm aastat tagasi sõlmitud konfidentsiaalne leping TSMiga sadama maa-ala infrastruktuuri väljaehitamiseks on tehtud praeguse linnavalitsuse seisukohalt seadusi eirates, sest linnale varaliste kohustuste võtmiseks peab olema volikogu otsus, mida pole. Leping annab TSMile sadama piirkonna väljaehitamise eest 6% operaatoritasu.
    Samuti eraldas eelmine linnavalitsus vahetult enne ametist lahkumist TSMile 23,4 mln krooni sadama-ala infrastruktuuri väljaehitamiseks. Linnal aga napib raha. Praeguseks on TSM töid teinud 10 miljoni krooni väärtuses.
    Vilba loodab enda sõnul ekspertiisi tulemustega tekkinud ummikseisust välja jõuda. «TSM on esitanud linnale rahalisi nõudmisi, midagi edasi liikunud aga pole, maa-ala on räämas,» nentis abilinnapea. «Oleme äärmiselt nördinud.»
    Vilba kinnitas, et ekspertiisi eesmärk pole ehitusfirmale kätte maksta, vaid linna arengule kaasa aidata.
    Abilinnapea Ants Leemets lisas, et tegu on Tallinnale äärmiselt olulise piirkonnaga. «Tuleb see jama ära lõpetada ja maa-ala välja ehitada,» ütles Leemets ja soovitas teravate elamuste otsijatel vaidlusalusesse piirkonda jalutama minna.
    TSMi juhataja Einar Vettus kinnitas, et firma kavatseb oma õigusi igal juhul kaitsta. «Oleme kogu aeg töötanud ja selle piirkonna arendamiseks endast parima andnud,» väitis Vettus. Varem on ta viidanud ehituse viibimise põhjusena aastatepikkusele seisakule maa omandiküsimuse lahendamises, mis peletas võimalikke investoreid eemale.
    Vettuse sõnul on TSM sadama maa-alal praeguseks paigaldanud sidekaablid, vee- ja gaasitrassid ning teede alused.
    TSMi juht ei osanud öelda, mida lepingu katkestamine firmale kaasa tooks ja milline võiks olla kahjutasu.
    Leemetsa väitel ei tohiks linn edaspidi sõlmida konfidentsiaalseid lepinguid, vaid kõik ettevõtete ja linna vahel sõlmitud lepped peaksid olema avalikkusele kättesaadavad.
    Ekspertide hinnangul läheb sadama maa-ala infrastruktuuri väljaehitamine maksma 175--200 mln krooni ning piirkonna hoonestamine mitmeid miljardeid kroone.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.