Eesti pangandus 2000

TR: Pankade kasumlikkus on kogu Euroopas sõltuvuses panganduse kontsentratsiooni astmest. Näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal on kasumlikkus väga madal, sest turul olevate pankade turuosad on väikesed. Eestis seevastu domineerivad väga kindlalt kaks suurt panka.

Võib väita, et Hansapank, kelle käes on 70 protsenti eraisikute deposiitidest ja 60 protsenti laenudest, on peaaegu monopoolne institutsioon. Kuna siiski on ka teisi tegijaid, siis nimetagem turusituatsiooni oligopoliks.

Oligopoolses süsteemis on kasumlikkuse potentsiaal majanduse tõusufaasis väga kõrge. Seega peaks järgmisel aastal olema võimalik saavutada väga häid tootlusi, nii et aktsionäridel on põhjust rõõmustada.

VM: Kui just Optiva uus investor midagi kardinaalset ette ei võta, siis tarbijale on pilt tõepoolest suhteliselt nutune. Viimati kehtestatud interneti teenustasud on üks tõend selle kohta.

TR: Kusjuures siin ei saa kedagi süüdistada mingis vandenõus klientide vastu. Kui turul on praktiliselt kaks panka, siis polegi vaja sõlmida mingeid kartellikokkuleppeid, lihtsalt valitseb selline vaikiv mõistmine.

UR: Siiski ei tohiks jääda mulje, et suurpangad klientidel naha üle kõrvade tõmbavad. See jutt teenustasudest tundub natuke sotsialismimaiguline -- mitte ükski asi pole tasuta, nii ka internetipangandus. Samal ajal on Eesti pankade kliendid üsna õnnelikus olukorras, siinsed teenused on väga korralikul tasemel. Olen kindel, et juba järgmisel aastal tuleb turule mitu päris huvitavat, nii-öelda viimase malli toodet, mida võimaldavad kiire panganduse ja mobiilside areng.

VM: Kui just Optiva uus investor midagi kardinaalset ette ei võta, siis tarbijale on pilt tõepoolest suhteliselt nutune. Viimati kehtestatud interneti teenustasud on üks tõend selle kohta.

TR: Kusjuures siin ei saa kedagi süüdistada mingis vandenõus klientide vastu. Kui turul on praktiliselt kaks panka, siis polegi vaja sõlmida mingeid kartellikokkuleppeid, lihtsalt valitseb selline vaikiv mõistmine.

UR: Siiski ei tohiks jääda mulje, et suurpangad klientidel naha üle kõrvade tõmbavad. See jutt teenustasudest tundub natuke sotsialismimaiguline -- mitte ükski asi pole tasuta, nii ka internetipangandus. Samal ajal on Eesti pankade kliendid üsna õnnelikus olukorras, siinsed teenused on väga korralikul tasemel. Olen kindel, et juba järgmisel aastal tuleb turule mitu päris huvitavat, nii-öelda viimase malli toodet, mida võimaldavad kiire panganduse ja mobiilside areng.

TR: No päris nii lihtne see pole. Esiteks pole üldse selge, kas Eesti pisikene linnriik välispankadele üldse nii huvitav on. Muidugi, kui teenuste hinnad siin on kõrged, siis on huvi loomulikult suurem. Paljud barjäärid võtab kindlasti maha euro tulek.

VM: Ühest küljest kindlasti hakkavad riigipiirid olema rohkem virtuaalse tähendusega. Samas jaekliendile on siiski oluline kohalolek. Seda, et välispangad siia aga kontoriteketti rajama hakkavad, ma ei usu.

TR: Seetõttu on jaepangandus üsna konservatiivne ala - inimestel on eelistused, lojaalsus ja usaldus teatud institutsioonide vastu. Kui me arvame, et inimesed Paidest hakkavad arveldama Deutche Pangas, siis oleme küll üsna kaugel konsensusest, mis selles valdkonnas valitseb Euroopas. Üldiselt ei usu seal keegi, et internetipangandus jae poole peal mingit suurt segadust tekitaks.

UR: Ma pole nõus, et tehnoloogia areng konkurentsi ei mõjuta. Pangandusbisnis on oma olemust muutmas ja konkurents oluliselt tihenemas. Asi on info liikumises ja selle kiiruses. Loomulikult sõltub see, kui kiiresti inimesed uued asjad omaks võtavad, haridustasemest ja kõigest muust, mis mõjutab nende võimet infot vastu võtta.

VM: Ma isiklikult ei usu, et intressid oluliselt langeks.

TR: Teeks jällegi vahet korporatiivpanganduse ja jaepanganduse vahel. Kui majandus hakkab paranema ja ettevõtetel tekib häid projekte, tuleb laenupakkujaid juurde. See tähendab ühest küljest, et korralikel ettevõtetel läheb laenamine senisest veelgi odavamaks. Teisest küljest suurendab see muidugi raha hinna erinevust väikeste ettevõtete ja juba ennast tõestanud ekspordivõimeliste firmade jaoks.

Jaepanganduses kasvab tõenäoliselt tarbimislaenude osakaal, mis meil on seni võrreldes arenenud riikidega väga väike.

Seega võib täheldada üksteisele vastanduvaid tendentse. Keskmine intressitase võib ettevõtluslaenude arvel küll langeda, aga kuna kõrgema intressiga laenude osakaal suureneb, siis pankade intressiteenivate varade tulusus ei pruugi langeda.

AK: No üks positiivne tegur on kindlasti sisetarbimise kasv, mida toetab eraisikute hoiuste kasv sel aastal. Teine asi on ekspordi jätkuv suurenemine, millega juba sügisel on väga tugevalt alustatud. Kolmandana ei saa muidugi mainimata jätta investeeringute osatähtust, mis loodetavasti tänu uuele tulumaksuseadusele kasvab.

TR: Siin on mul üks tähelepanek. Seni on suur osa firmadest näidanud oma kulutusi remondile, IT-le jne kuludena, mitte investeeringutena. Kui uus seadus jõustub, siis kaob selle mõte ja juba ainuüksi investeeringute kasv paberil suurendab majanduskasvu. Tänu sellele saab valitsus juba üsna pea öelda, et eksperiment on ennast ära tasunud, ehkki oluline osa sellest kasvust on tegelikult tehniline.

TR: See on ka kindlasti õige.

VM: Kindlasti on järgmisel aastal oodata väärtpaberiturul positiivseid arenguid. Selle eelduseks on mitmete psühholoogiliste tegurite kadumine, mis seni on välisinvestoreid siinselt turult eemale peletanud. Ära kukub aasta 2000 probleem ja tulemas on Venemaa presidendivalimised, mis peaksid sealset situatsiooni pisutki korrastama.

TR: Samas on tõsi, et Eestis on vaid üks-kaks ettevõtet -- Hansapank ja Telekom, kes investoritele pikas plaanis huvi võiksid pakkuda. Väiksemad tõrjutakse nii või naa välja. Praegu on tegelikult börsil ebanormaalne olukord, kus mitme Eesti ettevõtte aktsiaga kaubeldakse nii odavalt, et on arusaamatu, miks nad üldse börsil on. Üks võimalus, kuidas nad turult lahkuvad, ongi see, et kui nende aktsiad ei kalline, ostab mõni strateegiline investor nad lihtsalt välja.

Väärtpaberiturg globaliseerub veelgi enam, raha liigub likviidsetesse aktsiatesse. Ka Eesti pangad hakkavad kliendile pakkuma näiteks Aasia-suunalisi fonde. Kohalikud investorid ostavad Nokiat, mitte Eesti firmat.

UR: Usun küll, et mingil määral kehtib. Asi on selles, et me tunneme oma ettevõtteid, me teame, millega nad tegelevad. Välismaiste aktsiate puhul ei tea inimesed, millega on tegu.

AK: Tegelikult on Ühispangal juba praegu pensionieas kliente, kes ostavad rahulikult Nokia aktsiaid.

- Käärid likviidsete ja vähemlikviidsete aktsiate vahel suurenevad senisest enam.

- Majandus on kindlalt kasvufaasis ja see avaldab mõju ka börsile.

- Majandus on kasvufaasis.

- Kui 1999 oli pankadele restruktureerimise aasta, siis 2000 on kasumi näitamise aasta.

- Tiheneb nii sisemaine kui ka rahvusvaheline konkurents pankade vahel.

- Pangad muutuvad kasumlikumaks. See pole kõige magusam signaal klientidele, see-eest aga hea uudis aktsionäridele.

- Varahalduse äri jaoks tuleb tugev ettevalmistusaasta, kus hakkame nägema huvitavaid säästude paigutamise ideid.

- Eesti Pank jätkab osaluste vähendamist pankades, Optiva müüakse ära.