Tõnu Tramm • 23 detsember 1999

Pleki-Liisu seljatas Põrnika

Möödunud laupäeval Las Vegases välja kuulutatud sajandi auto tiitli võitis oodatult Ford T, mida rahvas on hellitavalt nimetanud Pleki-Liisuks.

Ford T nimetas möödunud laupäeval sajandi autoks 32 riigi 126 autoajakirjanikust koosnev zhürii. Sama otsuse langetasid paar nädalat varem ka Eesti autoajakirjanikud, kes Eesti Päevalehe eestvedamisel reastasid käesoleva sajandi tuntumad automudelid.

Mis seal salata, Pleki-Liisu on auhindu väärt. Teda toodeti järjepanu ligi 20 aastat (1908--1927) ja kokku veeres koosteliinidelt maha 15 miljonit Ford T-d. Ja just masstoodang, sellega kaasnev odavus ja koosteliinide kasutuselevõtt ongi need põhjused, miks just see auto on sajandi «tegija».

Ehkki nõukogudeaegses kirjanduses nimetatakse Ford T loojat Henry Fordi üheks maailma suurimaks kulakuks ja töölisklassi rõhujaks, oli just tema see, kes lõi Ameerikasse täiesti uue nähtuse -- tööliskeskklassi. Koosteliinid viisid alla auto omahinna, masstoodang tagas korraliku kasumi, see omakorda võimaldas maksta töölistele normaalset palka. Auto muutus luksusasjast tarbeesemeks.

Teine Ford T-ga kaasnenud uuendus autotööstuses oli auto komplekteeritavus. Teisisõnu, Ford arendas välja korraliku varuosade ja teeninduse võrgu ja tagas, et vajalikud osad sobiksid igale Ford T-le igas maailma nurgas.

Selle kinnituseks lammutas ta alguses mitu autot viimse detailini laiali, ajas need omavahel segi ja ladus seejärel taas kokku. Kõik autod hakkasid suurepäraselt tööle. Teiste, käsitööna valminud sõidukite puhul ei pruukinud see aga kaugeltki nii olla.

Samas ei saa Ford T-d pidada mingiks tehnikaimeks. Kui Cadillacid, Packardid, Mercedesed jt võtsid generaatorstarterid kasutusele juba 1910. aastate alguses, siis Ford T jäigi vändaga käivitatavaks masinaks. Vänt ja purunenud käeluud olid need, mis seda autot sageli iseloomustasid, kuid tema lihtsus, odavus ja piisavalt hea vastupidavus tagasid müügiedu.

Tulemuseks oli see, et ükskõik millisesse riiki tehniliselt tunduvalt täiuslikuma Mercedese müügimehed ka ei läinud, sõitsid juba rongilt või laevalt maha astudes neile vastu Pleki-Liisud.

Ford T müügirekordi suutis VW Beetle (ehk Põrnikas) purustada alles 45 aastat pärast Pleki-Liisu tootmise lõpetamist, 1972. aastal. Kui 1910. aastate keskel toodeti Ameerikas 250 000 Ford T-d aastas, mis oli rohkem kui tolleaegsel Saksamaal autosid kokku, siis pärastsõjaaegne Euroopa autotööstus tegi omakorda ameeriklastele «tuule alla».

VW Beetle muutus ameeriklaste seas sedavõrd popiks sõidukiks, et neid veeti sinna rohkem, kui oli Ameerika autotööstuse kogueksport. Suuresti aitasid sellele kaasa ameeriklased ise, vändates Hollywoodis filme, kus tähtsal kohal Põrnikast imeauto.

Üha kasvav import andis aga valusa tagasilöögi Ameerika autotöösturitele, kes olid sunnitud vallandama terve hulga töölisi. Kindlast sissetulekust ilma jäänud endised autoehitajad pidasid oma saatuse peasüüdlasteks põrnikaid ja mõistagi ka neid, kes eelistasid seda kodumaisele autole. Põrnikate bensiinipaakidesse valati öösiti suhkrut, torgati läbi kumme ja harvad ei olnud ka juhused, mil mõni põrnikaomanik korralikult läbi klobiti.

Sajandi auto valiti 200 esialgse kandidaadi seast. Neist pääses edasi 100, sealt omakorda 27 autot. Lõppvooru pääsesid viis, mille 32 riigi 126 autoajakirjanikku (Eestist osales zhüriis Autolehe peatoimetaja Margus-Hans Kuuse) reastasid järgmiselt:

Autotööstuse kõige mainekama disainibüroo Italdesign asutaja. Italdesignis on valminud kavandid sellistele tuntud automarkidele nagu Alfa Romeo Alfasud, Volkswagen Golf ja Scirocco, Fiat Uno, Lotus Esprit, Lancia Delta jpt.

Mees, kes ehitas esimese elektriauto juba sajandi alguses, töötas aastaid Daimleri juures juhtivinsenerina ja loobus talle venelaste poolt pakutud inseneride tsaari ametikohast. Porsche lõi juba enne teist maailmasõda Hitleri tellimusel VW Põrnika, kuid sõda katkestas paraku põrnikate tootmise ja masstoodanguni jõuti alles 1940ndate lõpus.

Mees, kes pani aluse autode masstootmisele ja andis ka lihtinimestele võimaluse soetada endale auto. Ameerika tuntud ajakiri Fortune nimetas Henry Fordi samuti sajandi ärimeheks.

Ferdinand Porsche pojapoeg, kes jätkas oma perekonna traditsioone. Kahekordne Le Mansi võitja Piech oli mees, kes lõi sportauto Porsche, mille mudel 911 pääses samuti sajandi viie parima hulka.

Hetkel kuum