Ainult kolmandikku maailma ettevõtete ühinemistehingutest võib spetsialistide hinnangul pidada edukaks -- neis on õnnestunud saavutada esialgselt loodetud sünergia ja strateegilised eesmärgid.
Kõige tihedamini valmistavad probleeme ühinemisega seotud riskide alahindamine, ülemaksmine, võtmeisikute kaotamine ning ühinemisjärgne integreerumise nõrkus. Sageli põhjustab ebaõnnestumise ostetava ettevõtte äritegevuse ebapiisav analüüs enne kavatsetavat tehingut.
Hilisemate probleemide vältimiseks tuleks tehingu esialgse kokkuleppe järel teha ettevõtte majandusliku seisukorra analüüs (ingl due diligence).
Ostueelset analüüsi on juba tehtud ka mitmes Eesti ettevõttes. NG Investeeringute juhatuse esimees Toomas Tamsar märgib, et Autolivi Normas tehtud ostueelne analüüs ei mõjutanud oluliselt lepingutingimusi, võrreldes varasemate plaanidega. «Analüüs oli rootslastele vajalik saamaks kindlust, et see, mida nad ostavad, on sama, mida neile kirjeldati,» ütleb Tamsar. Normas tehti lisaks finantsanalüüsile ka väga põhjalik juriidiline analüüs ja keskkonnaanalüüs.
Hansapank on puutunud due diligence'iga kokku mõlema poole pealt -- nii hindajana kui ka hinnatavana. Viimati tehti due diligence UBB Ventspilsis ning nüüdseks on jõutud tööni ühinemisdokumentidega.
Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke iseloomustab ostueelset analüüsi pisut «paranoilisema» ettevõtmisena kui audit. «Due diligence'i puhul minnakse ettevõttesse ootusega, et kõik asjad on ilmselt halvasti ja tuleb lihtsalt need üles leida,» selgitab Raasuke. Hansapangal on rohkem olnud selliseid juhuseid, kus pärast hindamist on panga huvi tehingu vastu jahtunud, kui juhuseid, kus ostu-müügilepinguni jõuti.
Ostueelse analüüsi käigus on ostjal võimalik saada põhjalikku teavet ettevõtte tegevuse kohta ning kontrollida müüja esitatud informatsiooni õigsust. Sageli on ostjale kasutada ainult eelmise majandusaasta aruanded, kust ei ole võimalik saada teavet ettevõtte praeguse olukorra kohta.
Üsna tihti võib ostetav firma tehingu hinna maksimeerimise eesmärgil olla motiveeritud (tavapärasest erinevaid raamatupidamismeetodeid kasutades) paisutama oma tulemust ning vähendama oma kohustusi.
Ka ostetava ettevõtte suhtumine korraldatavasse ostueelsesse analüüsi on üks indikaatoreid, mis võib viidata ettevõtte probleemidele.
Due diligence on ostu- või müügiobjektiks oleva ettevõtte majandustegevuse ning finantsaruannete analüüs, mida tehakse seoses võimaliku tehinguga, mis muudaks oluliselt ettevõtte omanikusuhet või kapitali struktuuri. Due diligence sooritatakse tavaliselt ettevõtete ostu, müügi, ühinemise või ühisettevõtte loomise eel. Kõige levinumaks on ettevõtte ostueelne analüüs, mis võimaldab ostjal:
Hetkel kuum
11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini
- määratleda tehingu hinda mõjutavad valdkonnad;
- maandada tehingu riske (näiteks lülitades ostu-müügilepingusse garantii potentsiaalsete kohustuste vastu);
- koguda täiendavat informatsiooni sünergia olemasolu kohta;
- hinnata süsteemide ja protseduuride kokkusobivust (näiteks arvutisüsteemide ühtesobivust).
Majandustegevuse ja finantsaruannete ostueelset analüüsi ei saa samastada auditiga. Kui auditi eesmärk on hinnangu andmine ettevõtte raamatupidamisaruannetele, siis ostueelne analüüs vaatleb ettevõtte tegevuse erinevaid aspekte lähtudes ostja konkreetsetest vajadustest ja huvidest.
Ostueelne analüüs peaks keskenduma ostja püstitatud võtmeküsimustele, mis võivad oluliselt mõjutada tehingu väärtust. Näiteks, kui ettevõte ostetakse sooviga suurendada turuosa, tuleb analüüsi käigus vaadelda eelkõige klientidega seostuvat. Hinnata võib iga üksiku kliendi osatähtsust, kaupade hindu klientide lõikes, lepingutest tulenevaid kohustusi ning klientide maksevõimet. Tööd teostavad spetsialistid oskavad oma kogemustele toetudes sageli lisada teisi, ettevõtte tegevuse seisukohalt olulisi valdkondi.
Valdkondade järgi võib eristada finantsaruannete, juriidilist, maksude ja äritegevuse ostueelset analüüsi ning nende kombineerimine võimaldab ettevõtte tegevuse igat aspekti põhjalikult uurida ja hinnata. Analüüs peab selgitama ettevõtte võimet oma kasumlikkust ning positiivseid rahavoogusid säilitada ka pärast sooritatavat tehingut.
Tehingut toetavaid ja vastuargumente saab ostueelse analüüsi käigus selgunud faktide alusel põhjalikumalt võrrelda. Eellepingu sõlmimisel tuleb silmas pidada, et see annaks võimaluse tehing katkestada, kui ostueelse analüüsi käigus avastatakse olulisi puudusi.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini