Kas tööle ennistamise võimalus tuleb kaotada?

Ega see ainus auguline seadusesäte meie elus ole. Selline vägisi veedetud abielu ei ole õnne toonud ühtegi peresse, vaevalt siis ka ühelegi firmale. Põhimõtteliselt igasugune vägisi koos elamine ja vägisi koos töötamine on mõlemale poolele kahjulik.

Ma olen nõus hoopis sellega, et kui töösuhe katkeb ja lõpeb kas ühe või mõlema poole soovil, siis alati jääb ju võimalus töösuhet uuesti alustada vastastikusel kokkuleppel, avalduse alusel. Vägisi ennistamine on absoluutselt selge konflikt, mis toob kahju mõlemale poolele, nii firmale kui ka ennistatud töötajale. Ma arvan, et härra Lepa edasine käekäik Eesti ärinduses on tumedavõitu.

Olen nõus, et kui on inimene valesti lahti l©astud, siis peaks olema sätestatud selle eest mingi kompensatsioon.

Minule jäi ka paljuski arusaamatuks töövaidluskomisjoni roll. Töövaidluskomisjonil on selles osas antud küll ülemäärane õigus, sisuliselt kohtu õigused. See komisjon seda küll ei vääri. Komisjone tehakse väga palju ja erinevatel elualadel. Kui need hakkaks kõik kohtute eest otsuseid tegema, siis läheks vist elu üsna triibuliseks.

Mina arvan, et tööle ennistamise võimalust ei tohiks küll mitte mingil juhul ära kaotada. Ja ma ka põhjendan seda: kui me kaotame ära tööle ennistamise võimaluse, siis võime ilmselt küll öelda, et me oleme täielikult demokraatiast lahti öelnud ja läinud bol?evistlikusse süsteemi, kuhupoole me tegelikult täna isegi kergelt teel oleme.

Lõppude lõpuks iga inimene peab saama kaitsta oma huve kellegi teise inimese suva vastu.

Kui keegi töötaja lastakse silmade värvi, jalanumbri, soengu või ükskõik millise muu sarnase põhjuse pärast töölt lahti ja kui tal siis ei ole isegi õigust ennast kaitsta, siis igatahes mina ei tahaks küll sellises riigis elada.

Seda, kas ebaseadusliku või tööandja oma suva järgi töötaja lahtilaskmise eest võiks tööle ennistamise võimaluse asemel sätestada mingi kompensatsiooni, ma ei hakka kommenteerima. See ei ole minu pädevuses. Ma ei taha astuda seadusandja rolli.