Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Foto: Luminor Bank
Esmapilgul võib vastus tunduda lihtne. Kui ettevõttel on raha olemas, siis miks peaks finantseerimise eest intressi maksma? Tegelikult tasub investeeringu tegemise ja selle finantseerimise otsust vaadata eraldi. Ettevõte võib jõuda järeldusele, et investeering tasub end ära, kuid kogu summa oma rahast tasumine pole tingimata mõistlik. Raha olemasolu ei tähenda, et see tuleks kohe ära kasutada.
Oletame, et ettevõttel on pangakontol 300 000 eurot ning juhtkond soovib osta 200 000 euro eest uue tootmisseadme. Raha on olemas. Kas seadme peaks siis kohe oma vahenditest välja ostma?
Enne vastamist tasub vaadata, mis juhtub pärast tehingut. Kui ettevõte tasub kogu investeeringu oma rahast, jääb kontole 100 000 eurot. Sellest rahast tuleb jätkuvalt maksta töötasusid, makse ja tarnijate arveid, katta olemasolevaid laenu- ja liisingumakseid ning rahastada igapäevast tegevust. Lisaks sellele, kas investeeringuks on raha olemas, tasub küsida, kui palju jääb pärast ostu alles ja kas sellest piisab ettevõtte tegevuse jätkamiseks ka siis, kui rahavood plaanitust erinevad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See väike muutus küsimuse püstituses võib viia hoopis teistsuguse finantseerimisotsuseni. Kui suur likviidsuspuhver peaks ettevõttel olema? Kõigile ettevõtetele sobivat ühest vastust ei ole. Vajalik puhver sõltub ärimudelist, rahavoo stabiilsusest, hooajalisusest, klientide maksekäitumisest, ettevõtte kohustustest ja sellest, kui kiiresti saaks vajaduse korral lisaraha kaasata.
Praktilise lähtekohana võib ettevõte arvutada, kui palju raha on vaja 3–6 kuu vältimatute väljaminekute katmiseks. Seda lähtekohta tasub kohandada ettevõtte rahavoo ja kohustuste järgi. Keskmise kuu kõrval tasub läbi arvutada ka see, kui palju raha kulub siis, kui asjad ei lähe plaanipäraselt.
Oma raha kasutamisel on hind
Sageli võrreldakse oma raha ja laenuraha nii: oma raha maksab 0%, laenuraha eest tuleb maksta intressi, järelikult on oma raha odavam. See võrdlus jätab tähelepanuta, millistest võimalustest ettevõte raha investeerides loobub. Pärast investeeringut ei saa sama raha enam kasutada näiteks käibekapitali rahastamiseks, uue müügivõimaluse ärakasutamiseks, järgmise investeeringu tegemiseks või ootamatu languse üleelamiseks.
Finantseerimisviisi valides tasub küsida, kui palju finantseerimine maksab, kui palju raha aitab see ettevõttes alles hoida ja kas sellele rahale leidub tulusam kasutus.
Kui pangast kaasatud kapital võimaldab ettevõttel hoida piisavat puhvrit ja kasutada oma raha suurema tootlusega tegevuses, võib intressikulu olla põhjendatud. Kui aga ettevõtte kontol on märkimisväärselt rohkem raha, kui tal realistlikult vaja läheb, ning sellele rahale pole paremat kasutust, võib omafinantseering olla kõige mõistlikum lahendus.
Oma raha kasutades võib ettevõte säästa intressikulu, ent liiga väike puhver võib tekitada likviidsusraskusi. Välise finantseerimise eest tuleb maksta intressi, kuid see võib aidata ettevõttel säilitada tugevama likviidsuspositsiooni. Kui investeeringu oodatav tootlus ei kaalu üles sellega kaasnevat riski ega kapitalikulu, võib parim otsus olla investeeringust loobuda.
Just seepärast tasubki lahutada kaks küsimust. Esiteks, kas investeeringut tasub teha? Teiseks, kuidas on seda kõige mõistlikum finantseerida?
Enne investeerimisotsust tee kolm lihtsat testi
Prognoos näitab tavaliselt seda, mis juhtub ettevõtte baasstsenaariumi korral. Juhtimisotsuse jaoks on sageli olulisem teada, mis juhtub siis, kui tegelik rahavoog prognoosist erineb. Seetõttu võiks ettevõtja enne suuremat investeeringut läbi mängida vähemalt kolm stsenaariumi.
Kui käive on mõne kuu jooksul plaanitust 20% väiksem, kas ettevõte suudab endiselt maksta töötasusid, makse ja tarnijate arveid ning täita oma finantskohustusi? Oluline on mõista, mitu kuud suudaks ettevõte sellises olukorras ilma täiendava kapitalita tegutseda.
2. Mis juhtub, kui kliendid maksavad 30 päeva hiljem?
Kasumlik ettevõte võib sattuda raskustesse ka siis, kui raha ei laeku õigel ajal. Kui suuremad kliendid hakkavad maksma kuu aega hiljem, võib ettevõtte rahavajadus kiiresti kasvada. Sellises olukorras võib kontole jäetud raha aidata katta jooksvaid kulusid seni, kuni klientide maksed laekuvad.
3. Mis juhtub, kui kuue kuu pärast avaneb uus ärivõimalus?
Ka ootamatult avanev ärivõimalus võib nõuda raha. Võib tekkida võimalus avada uus müügikanal, osta konkurendi vara, võtta vastu tavapärasest suurem tellimus või teha järgmine investeering. Kui kogu vaba kapital on seotud esimese investeeringuga, võib ettevõte heast võimalusest ilma jääda. Piisav likviidsus aitab ettevõttel nii ootamatuid kulusid katta kui ka uusi võimalusi kasutada.
Millal kasutada oma raha ja millal kaasata pangafinantseerimist?
Omafinantseering võib olla hea lahendus, kui ettevõttel jääb ka pärast investeeringut alles piisav puhver, rahavoog on hästi prognoositav ning lähiajal pole ette näha suurt vajadust käibekapitali ega täiendavate investeeringute järele.
Oma raha tasub rohkem kasutada ka siis, kui välise finantseerimise kogukulu on investeeringu oodatava tootlusega võrreldes liiga kõrge. Enne otsust tasub siiski hinnata, kui palju raha jääb ettevõtte käsutusse pärast investeeringut.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pangafinantseerimine võib olla põhjendatud, kui investeeringu täielik omafinantseerimine jätaks ettevõttele liiga väikese likviidsuspuhvri.
Pangalaen või liising võib sobida ka siis, kui investeering loob ettevõttele väärtust pika aja jooksul. Pika kasutuseaga seadme või muu vara eest tasumise saab jaotada pikemale perioodile.
Finantseerimise kaasamine võib olla eriti oluline kasvavas ettevõttes. Kiire kasv nõuab sageli rohkem käibekapitali. Müügi kasvades võib ettevõttel olla vaja osta rohkem kaupa, suurendada laovarusid ja mõnikord ka palgata uusi töötajaid, enne kui klientidelt lisaraha laekub. Seetõttu võib kasvav ja kasumlik ettevõte vajada rohkem likviidsust kui stabiilse müügiga ettevõte.
Raha kontol annab ettevõttele tegutsemisruumi
Ettevõtjad kuulevad sageli soovitust, et „raha peab töötama”. Kapitali kasutamist hinnates tasub arvestada ka sellega, millist ülesannet täidab pangakontol olev puhver.
Piisav likviidsus aitab üle elada kehvema müügiperioodi ja pidada klientide ning tarnijatega läbirääkimisi tugevamalt positsioonilt. Samuti võimaldab see teha järgmise investeeringu siis, kui avaneb hea võimalus, ka juhul, kui pangast raha kaasamine võtaks aega.
Ettevõtte eesmärk võiks olla hoida puhvrit, mis vastab tema rahavajadusele. Seejärel saab hinnata, milline kasutus looks ülejäänud rahale kõige rohkem väärtust.
Enne aastalõpu investeeringut küsi viis küsimust
Kui ettevõtte kontole on aasta lõpuks kogunenud raha ja laual on investeerimisotsus, võiks juhtkond enne lõplikku otsust vastata viiele küsimusele.
Kas investeering loob ettevõttele piisavalt väärtust?
Kui palju raha on vaja järgmise 3–6 kuu tavapäraseks tegevuseks?
Kui suurt puhvrit on vaja, kui müük langeb või raha hakkab klientidelt aeglasemalt laekuma?
Kui palju raha jääb alles, kui investeering tehakse oma vahenditest?
Kas alles jääv likviidsus on väärt rohkem või vähem kui välise finantseerimise kulu?
Kui juhtkond oskab neile viiele küsimusele arvudes vastata, saab ta oma raha ja pangafinantseerimise vahel teha kaalutletuma valiku. Hea finantsotsus jätab ettevõttele tegutsemisruumi. See aitab kasutada piiratud kapitali nii, et ettevõttel oleks piisavalt raha igapäevaseks tegevuseks ja võimalus ka edaspidi kasvada.