Bekkeri sadam juba on sõjasadam

Järgmisena katsusid 1998. a jõulude ajal jõudu ehitusloata raudtee-ehitajad ja politsei. Toona jäi Marati tänav läbi kaevamata. Tollasele linnavalitsusele andis ehitajaid kamandanud Endel Siff lubaduse, et ehitab edasi pärast detailplaneeringu kinnitamist.

Enne kui detailplaneeringu kinnitamiseni jõuti, lõppesid linnavalitsuse volitused. Valimiste päeval, 17.10. hõivas sadama ning Marati tänava relvastatud Kaitseliidu Harju malev. Kuigi see «okupatsioon» kahe päeva pärast lõppes, ehitati raudtee valmis ning suleti raudväravatega 250 m linnale kuuluvat Klaasi tänavat.

Sajandivahetuse jõuludega rahu ei saabunud. Sifi firmade «sõjategevuse» peamise objekti, Vene naftafirma ONAKO ning selle sidusfirmade kontoritest lülitati välja vesi ja 21. 01. ka elekter. Katsetati külma välisõhku sissepuhuvat ventilatsiooni ja blokeeriti turvafirmaga Lilto teenindava personali sisenemist ONAKO kontorisse. Sõjategevus sai taas täismõõtmed, kui ONAKO Eesti Energiaga ise liitumislepingu sõlmis ja Tallinna Elekter õhukaabli kontorisse viis. 23.01. lõigati 380V pinge all olev kaabel läbi. Kui see taastati, sidusid tundmatud kauboid kaabli köislassoga Rasmussoni kontori akna külge.

ÄP artikliga on see kõik otseselt seotud Rasmussoni põhiomaniku Endel Sifi väite läbi, et riik säästaks oma laevu erasadamas hoides kümneid miljoneid kroone. Kõige eelnenu põhjal võib kindel olla, et Sifi firmadele kuuluvas erasadamas saaks sõjalaevastik tasuta ka asjakohase väljaõppe võõra territooriumi hõivamises.

Valitsusel on aga tegelikult täiesti võimalik sadamavangerduse plaan ellu viia, kui OÜ Rasmusson kasutusvaldus on kohtulikult tühistatud ja hooned ning rajatised pankrotivara hulka tagasi võidetud. Kolm menetluses olevat haginõuet jõuavad loodetavasti aasta jooksul lahendini. Siis saab vara välja osta ja vajadusel ning võimalusel «sõjasadamast» sõjalaevastiku baasi teha.