Laevad reostavad Eesti rannikumerd naftaga

OMX Baltic−0,25%317,19
OMX Riga0,87%964,43
OMX Tallinn−0,02%2 199,26
OMX Vilnius0,49%1 505,74
S&P 5001,49%7 764,7
DOW 300,00%52 048,83
Nasdaq 2,26%27 122,09
FTSE 1000,05%10 744,31
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,58

OMX Baltic−0,25%317,19
OMX Riga0,87%964,43
OMX Tallinn−0,02%2 199,26
OMX Vilnius0,49%1 505,74
S&P 5001,49%7 764,7
DOW 300,00%52 048,83
Nasdaq 2,26%27 122,09
FTSE 1000,05%10 744,31
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,58

Reostus ohustaks Eesti rannikumerd vähem, kui riik suudaks piirivalve lennusalga patrull-lennukile osta kuni 30 miljonit krooni maksva seiresüsteemi, millega võib pilsivett merre pumpava laevniku teolt tabada ka öösel, kirjutab Postimees.

Ülo Toomsaluküljetoimetaja

Piirivalve on reostuse öiseks otsimiseks vajaliku seadme ostmist oodanud alates 1995. aastast, kui Eesti ühines Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse uue konventsiooniga, kuid ei ole tänaseni raha saanud. Nii uhubki meri igal talvel Vilsandi rahvusparki õli- ja naftatompe, mille saastajat päevavalgele tuua ei suudeta.

Keskkonnaministeeriumi nõuniku Olev Luhteina hinnangul võib olukord lähiaastatel veelgi teravamaks muutuda, sest Venemaa kavatseb endale kütuseveoks sadamaid juurde ehitada. 'Liiklus meie rannikust mööduval rahvusvahelisel laevateel suureneb siis tõenäoliselt kuni kaks korda,' osutas ta.

Seiresüsteemide hädavajalikkust näitas eelmisel suvel viie Läänemere-äärse riigi koostöös Eestis korraldatud operatsioon CEPCO North 99. Hiiumaalt Kärdla lennuväljalt järgemööda õhku tõusnud patrull-lennukid avastasid 36 tunni jooksul rahvusvahelisel laevateel mitukümmend õlilaiku ning tabasid teolt kolm laeva, mille ümber hõljus õlilaik.

Piirivalve lennusalga lendude korraldamise osakonna ülema Margus Nurme sõnul oleks vaja vähemalt 10 miljonit krooni infrapunases sageduses töötava kaamera ostmiseks, sest ilma selleta ei ole mõtet öiseid patrull-lende mere kohal teha. Kaamera näitab pimedas ära koha, kus ja kui suur õlilaik on, aidates nii kiiremini ka reostajale jälile saada.

Ministeeriumi nõuniku Luhteina sõnul seab korraliku seiresüsteemi puudumine Eesti naaberriikide silmis halba valgusse, sest nii jäävad täitmata kohustused, mis endale võeti.

Lisaks on rahapuudusele vähenenud ka lendude arv, sest kui 1995. aastal oli lennusalk reostuse avastamise eesmärgil õhus 420 tundi, siis 1998. aastaks oli see number 236.

Kui neile arvudele liita veel partnerriikidest väiksemad trahvid, siis ei ole Luhteina sõnul midagi imestada, et paljud laevakaptenid pumpavad reostuse otse Läänemerre.

Laevad reostavad Eesti rannikumerd naftaga

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised