- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,51%40 754,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,63
- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,51%40 754,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,63
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euro pole mänguasi
On ideid, mis kütkestavad oma vaimukusega. Sellisena oli köitev ka ettepanek kasutada eurot Eesti sularahana. Tõepoolest, tehniliselt me võime oma valuutaressursside eest osta teistest riikidest kokku sularahaeurod ning Eestis käibelolevad kroonid eurode vastu vahetada. Oma kasu Eestile see idee juba andis, võimaldades Euroopa tasemel veel kord pöörata tähelepanu Eesti rahasüsteemi tugevusele. Ja tugev on ta tõesti: seitse aastat on kroon ainuke devalveerimata valuuta Põhja-Euroopas.
Kuid oodata muud kasu ettepaneku rakendamisest on illusioon, võrdväärne tulu lootmisega likviidsuse likvideerimisest.
Sulaeurole üleminek ei alanda protsenditaset, sest selle määrab maarisk. Ükski dekreet ei ole võimeline muutma seda, et oleme üleminekuriik üleminekuriskidega, ei seda, et osa meie majandusest on seotud suureriskiliste idaturgudega. Sestap protsentide kõrgema taseme määrabki ettevõtluse suurem risk, mitte kasutatav valuutaliik. Kuskilt ei nähtu näiteks, et Venemaa rahakäibe kasvav dollariseerumine võiks alandada tema laenuprotsente.
Ei vähenda sularahaeuro ka devalvatsiooniohtu. Esiteks sellepärast, et ei saa vähendada seda, mida pole. Kuid kui majandus peaks tõesti nõudma devalvatsiooni, saavutab ta oma nõudmise niikuinii, pärast ettepaneku realiseerimist kas või sellisel teel, et ühel halval päeval meie keskpangal pole enam valuutat rahakäibeks vajaliku sulaeuro ostmiseks. Seda võimalust ei saa välisinvestorid jätta arvestamata.
Niisiis puuduvad plussid, kuid on kindlad miinused. Esiteks kaotame emissioonitulu, mis spetsialistide andmetel ulatub paljudesse miljonitesse aastas. Teiseks kaotame ühe majanduse reguleerimise abinõu -- valuutakursi muutmisvõimaluse. Tõsi, valuutakomitee tõttu oleme juba praegu deklareerinud sellest loobumise, kuid erakordsetel juhtudel on meil ka praegu võimalus seda kasutada. Kolmandaks, euro ise on veel lapsekingades ja tema juba 16protsendiline kursilangus lühikese aja jooksul näitab, et euroga võib seostuda veelgi ootamatusi ja ohte. Mõistlikum on jätta enesele manööverdamisruumi enne tagasipöördumatut otsust.
Kokkuvõttes, meie riigijuhtidel õnnestus teadvustada Eestit Euroopas huvipakkuva uudse ideega. Oleks tore, kui jätkuks ka riigimehelikku tarkust loobuda kavatsusest seda enneaegselt ellu viia.
Autor: Rein Otsason
Enimloetud
1
Enne börsile minekut vaja selgust
2
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Viimased uudised
Maksuamet võib sellisele tükeldamisele viltu vaadata
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele