Kas omavalitsuste ühendamine annab majandusefekti?

Haldusterritoriaalne reform tuleb läbi viia nii maakondade kui ka valla-linna tasandil, see annab mõlemal juhul majanduslikku efekti, võimaluse paremini kasutada omavalitsusüksuste potentsiaali, sh inimesi, mis võimaldab parandada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Väikeses omavalitsuses tegeleb üks inimene mitme valdkonnaga, suuremas saab ta spetsialiseeruda ja puhkuste ajal ei jää vallas elu seisma. Eesmärk ei ole inimeste koondamisega majanduslikku efekti taotleda, kuid mingi koondamine reformiga kaasneb.

Omavalitsusüksuste ühendamisel suureneb nende tulubaas, mis võimaldab paljusid tehinguid senisest ratsionaalsemalt teostada, võtta rohkem laenu või laenuta hakkama saada, suunates ressurssi vajalikule objektile ja see lühema ajaga valmis teha -- annab manööverdamisvõimaluse.

Loogilise ühendamise tulemusena tekivad normaalsed omavalitsuse piirid. Praegu on keskus ja tagamaa lahutatud kaheks erinevaks omavalitsuseks, need on nn rõngasvallad, meil näiteks Karksi linn ja vald, Abja linn ja vald. Seal on ühinemised toimunud ja nende kogemused kinnitavad eelöeldut.

Omavalitsusüksuste mehaaniline liitmine ei anna riigi seisukohalt olulist finantsilist efekti. Selge on aga, et liialt väikese elanike arvuga vallad ei suuda tõhusalt täita kõiki neile pandud ülesandeid. Samas ei taga suurem elanike arv ja suurem territoorium iseenesest üksusele suuremat tulubaasi ega ka tõhusamat funktsioonide täitmist. Maavaldade tulubaasi mõjutab oluliselt nende asukoht, koha infrastruktuuride arengutase ja kaubateede olemasolu, ka Eesti üldine majandusedu, mitte valla suurus ja pindala. Parema asukohaga (maakonnakeskuste, magistraalide lähedus) valdades on suurem elanike arv, tööhõive ja sellest tulenevalt ka tulubaas.

Kohalike omavalitsusüksuste arvu järsk vähenemine võib tuua kaasa teatud (nt üldvalitsemis-) kulude vähenemise, kuid teisalt suurenevad elanike kulutused avalike hüvede kättesaamisel. Omavalitsusüksuste arvu vähendamisel peaks kaaluma, kumb kulutuste pool osutub suuremaks. Kui kauguse tõttu kulub elanikel avalike hüvede saamiseks suurel hulgal aega ja raha, mis kokku moodustab olulise ressursi riigi arendamise seisukohalt, siis ilmselt pole ka kogu riigi tegevus edukas.