Minu arvates on see reaalne ja Eestile kasulik. Muidugi on võimalik, et nende plaan ei täitu, kuid selline oht on iga projekti puhul. Kindlasti peaks aga valitsus ja Eesti riik Suncori plaanide vastu huvi tundma. See võimaldab meil paremini kasutada põlevkivi.
Suncori poolt juurutatav uus tehnoloogia võimaldab põlevkiviõli tootmiseks kasutada ära kogu kaevandatav põlevkivi. Praegu kasutatakse ära ainult 60% ja ülejäänu lükatakse kokku mägedeks.
Tulevikus on ka mõeldav, et põlevkiviõli hakkavad kasutama Narva elektrijaamad elektri tootmiseks. Minu arvutuste kohaselt võimaldab Suncori poolt toodetud põlevkiviõli alandada elektrijaama väljamüügi hinda neli senti ühe kilovatt-tunni kohta. Samuti on võimalik hakata põlevkiviõli väärtustama.
Põlevkivi ressursse on meil piisavalt. Kui nõukogude ajal kaevandati mäemassi 50 miljonit tonni aastas, siis Suncori kavandatava tehase täisvõimsusel käivitamine eeldab aastas 20 miljoni tonni mäemassi kasutamist.
Ma ei usu, et Suncori seade töötab. Põlevkiviõli ajamine ei tasu ennast praegu veel ära ja võib-olla ei hakkagi tasuma. Kui see ennast ära tasuks, siis oleks palju mõistlikum seda tehnoloogiat kasutada USAs.
Mulle tuletab nende atribuut meelde ühte aastakümneid tagasi Kohtla-Järvel ehitatud seadet, mis kujutas endast kahte kontsentrilist toru, millest ühes toimus põlemine ja teises utmine ning vahepeal olid augud. Nende aukude kaudu pidi soojus utetava kivi juurde jõudma. Muidugi mõista see seade plahvatas.
Praegu on ainus vahe selles, et nende kahe toru peal on klapid, aga see on väga kahtlane konstruktsioon, sest kui klapid ei sulgu, siis lendab seade õhku. Mina ei investeeriks sellesse seadmesse, sest see peab varem või hiljem plahvatama.
Ma pakkusin täna (eile --toim) Teaduste Akadeemia presiidiumi koosolekul kihlvedu 10 000 krooni peale, et Suncori seade plahvatab esimese kolme kuu jooksul. Keegi ei olnud nõus minuga kihla vedama ja mul jääb 10 000 krooni saamata.
Kindlasti ei tohiks Eesti riik sellesse projekti raha paigutada ning samuti ei tohiks seda kuidagi garanteerida ning võtta endale finantskohustusi.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele