Valitsuse ja Eesti Panga kaksaastaku plaan

Teine majanduspoliitika memorandum on valitsuse ja Eesti Panga peamine töödokument kaheks aastaks. Memorandum on nimedes, arvudes ja kuupäevades konkreetne; loodame, et ka täitmine.

Uue IMFi memorandumi, 11. veebruarist 2000, põhiteesid:

- 2000. a jooksevkonto puudujäägi suurenemine 5,5 protsendini SKTst;

- üldvalitsuse puudujäägi hoidmine allpool 1,25 protsenti SKTst aastal 2000;

- tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 800 kroonini kuus alates 1. jaanuarist 2000;

- maksukoormuse langemine alates 2001. a;

- Eesti krooni ja euro kursi fikseerimine kuni Eesti saamiseni Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) täisliikmeks, alles siis tuleb Eestis euro maksevahendina käibele;

- NATOga ühinemiseks kaitsekulutuste suurendamine 2000. a 1,6 protsendini SKTst;

- käibemaksu kehtestamine soojusenergiale ja kütteainetele ning aktsiisimaksu kehtestamine kütusekomponentidele 1. juulist 2000;

- uue väärtpaberituruseaduse esitamine parlamendile 30. juuniks 2000;

- ühtse sõltumatu finantsjärelevalveorgani loomine, mille detailse plaani panevad valitsus ja Eesti Pank kokku 30. juuniks 2000;

- kui turutingimused lubavad, siis Optiva Panga müük 30. juuniks 2000;

- pensionireformi teise samba käivitamine 2001. a lõpus või 2002. a alguses;

- pensioniea võrdsustamine naistel ja meestel 2016. a (mõlemal 63 aastat);

- Eesti Telekomi viimase 27,3% erastamise üle otsustamine 30. septembriks 2000, Eesti Raudtee erastamine 31. detsembriks 2000;

- 49% Narva Elektrijaamade aktsiate müümine NRG Energy'le 30. juuniks 2000;

- Tallinna Sadama 30% aktsiate erastamine tulevikus.

Ei saa öelda, et uus IMFi memorandum allkirjastati seepärast, et eelmine memorandum, 7. novembrist 1997, oleks täidetud. Uus memorandum jätkab paljuski sealt, mis eelmises memorandumis kirjapandust tegemata jäi.

Eelmise memorandumi ideestikust lahkneb maksukoormuse tõstmine-langetamine, mis pole enam üheselt mõistetav. Kaheldav printsiip on, et ettevõtte tulumaksu kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega saamatajääv ca 1,8 mld krooni tehakse tasa muude maksude tõstmisega, nagu näiteks soojusenergia käibemaksustamisega.

Üldvalitsuse eelarve puudujäägile on arvuliselt küll piir pandud: kuni 1,25% SKTst. Kui seda aga ei õnnestu hoida, järgnevad lisameetmed:

- automaksu kehtestamine üle kogu Eesti, mis on praegu ainult Tallinnas;

- aktsiisimaksu kehtestamine rasketele kütteõlidele;

- avaliku sektori töötajate aastalõpuboonuste kärpimine.

Negatiivsete tendentside jätkumisel ei saa välistada negatiivse lisaeelarve koostamist. Järeldus: enne kui koostatakse negatiivne lisaeelarve, on plaanis tõsta siiski maksukoormust. Samuti võib meile panna maksude lisakoormuse ELiga ühinemine -- transpordi, energiamajanduse ja keskkonnakaitse valdkonnas.

Autor: Mati Feldmann