Euroopa Liit: Eesti võib eurole üle minna

«See ei ole meie asi,» tunnistas Thomas. «Iga riik võib ise otsustada, mis valuuta ta kasutusele võtab.»

Thomase sõnad lükkavad ümber Euroopa Komisjoni juhi Romano Prodi varasema väite, et Euroopa Liit peab võimatuks Eesti üleminekut eurole.

Samas julgustavad Thomase väited Eestis eurot kiiresti kasutusele võtma. Seda mõtet kiitsid viimastel nädalatel maailma juhtivad majandusväljaanded The Economist, Wall Street Journal ja Financial Times.

Thomas ütles muu hulgas, et euro kasutuselevõtt ei tähenda, et lihtsustuks Eesti liitumine Euroopa rahaliiduga. Selleks tuleb ikka läbida kaheaastane üleminekuetapp pärast liitumist Euroopa Liiduga.

Eurole üleminekut puudutas ka rahvusvahelise valuutafondi IMF, valitsuse ja Eesti Panga vaheline, möödunud nädala lõpus kinnitatud memorandum, kus on keskpanka puudutavas osas sisuliselt välistatud euro kasutuselevõtt enne rahaliiduga liitumist.

IMFi esindaja Eestis Adalbert Knöbl ütles eile, et tema ei näe põhimõttelist takistust euro kiireks kasutuselevõtuks, sest Eesti kroon on juba otseselt seotud euro külge läbi valuutakomitee mehhanismi. Ta ütles, et vaatamata kaheaastasele üleminekuetapile liitumiseks Euroopa rahaliiduga võib juhtuda, et Euroopa Liit muudab rahaliiduga liitumise reegleid. See võimaldaks Eestil teoreetiliselt siseneda eurotsooni juba enne Euroliidu endaga liitumist.

Valitsuse juures eurole ülemineku töörühma juhtiv peaministri majandusnõunik, endine keskpanga asepresident Heldur Meerits ütles eile, et kahtlemata on valitsusel selge eesmärk liituda Euroopa rahaliiduga. See aga ei välista tema sõnul euro ühepoolset kasutuselevõttu, kuna rahaliiduga liitumiseks võivad olla eri lähenemisteed.

Meerits oli eile seda teemat kommenteerides kidakeelne ja ütles, et euro töörühma esimene koosolek toimub eeloleval esmaspäeval ja ta ei taha seda teemat täpsemalt kommenteerida enne, kui töörühm on jõudnud reaalse tulemuseni.

Küll aga tunnistas Meerits, et Eesti on eurole tunduvalt lähemal kui Poola zlott või T?ehhi kroon, sest valuutakomitee süsteemi tõttu on kroonil europõhine kattevara.

Euro kasutuselevõtt, mida on võrreldud 1997. aasta IME ehk isemajandava Eesti ettepanekuga, annab Eestile konkurentsieelise võrreldes teiste Euroopa Liitu pürgivate riikidega. Euro kaotab ära krooni devalveerimisriski ja muudab majanduskeskkonna investoritele arusaadavamaks.

Eurole üleminek vähendab Eesti pankade kroonipõhiseid intressitulusid. Sellele vaatamata on kommertspankurid euro kasutuselevõtu poolt, sest neil on meeles 1997. aasta ülemaailmne finantskriis, kus väiksemate ja riskantsemate valuutade intressid tõusid kiiresti mitu korda. See omakorda muutis laenamise raskeks, kukutas börsi ja pidurdas majanduskasvu.

Investeerimispankur Rain Lõhmus ütles, et näeb euro kasu eelkõige arvestades Eesti väiksust.

Lõhmus ütles, et eurole üleminek on diplomaatia küsimus, seda on viisakas teha nii, et see kedagi ei solva.

Euro kasutuselevõtu üks suuremaid pooldajaid, Hansapanga juht Indrek Neivelt meenutas euroteemat kommenteerides hiljutist investeerimisalast kohtumist Londonis, kus mitme riigi ettevõtete juhid rääkisid majandustulemustest, igaüks eri valuutas. See tekitas investorites palju segadust.

Neivelti sõnul on eurole ülemineku protsess pöördumatu, sest Eesti on otsustanud Euroopa Liiduga liituda.

Praegu peetakse Eesti Euroopa Liiduga liitumise reaalseks tähtajaks 2005. aastat. Euro varasem kasutuselevõtt kindlustab selleks ajaks kogu majandusliku asjaajamise toimimise eurodes.

Eesti Pank on väljendanud arvamust, et euro kasutuselevõtuga pole mõtet kiirustada. Keskpanga hinnangul on mõistlik euro käibele võtta Euroopa rahaliiduga liitumisel ehk umbes 7 aasta pärast.

- Eurole ülemineku protsess on pöördumatu.

- Euro on kasulik eelkõige arvestades Eesti väiksust.

- Intellektuaalsel tasandil võib öelda palju asju, kuid minu vastus on, et see pole võimalik.

- Euro ennetav, ühepoolne kasutuselevõtt pole majanduslikult ega poliitiliselt põhjendatud.