Tartu koolireform kulgeb üle kivide ja kändude

Tartu ehitus- ja kergetööstuskooli, teeninduskooli ja tööstuskooli juhtide hinnangul kavandab haridusministeerium kolme ametikooli liitmist rutakalt ning asjatundmatult, selgitamata reformi kasulikkust, kirjutab Tartu Postimees.

Tartu teeninduskooli direktor Olev Saluveer märgib, et on kohtunud nii haridusministri kui haridusministeeriumi kutseharidusosakonna ametnikega, kuid pole veel aru saanud, miks soovib ministeerium senist süsteemi lõhkuda.

«Koolide ühendamise kava on liiga üldsõnaline ja faktivigadega,» arvustab Saluveer. «Ministeerium väidab, et koolid ei toeta uute erialade, näiteks infotehnoloogia õpetamist. Tegelikult õpetame me juba kolm aastat virtuaalset kaubandust, andmetöötlust ning arvutivõrke.»

Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna koostatud reformikavas seisab, et Tartu kutsekoolide pedagoogidest puudub 34 protsendil kõrgharidus. Kutsehariduse osakonna juhataja Mati Kase hinnangul peaks vähemharitud õpetajad välja praakima ning ülejäänute koormust suurendama.

«Meie analüüs näitab, et õpetajad on alakoormatud,» kinnitab Kask. «Lahkuvate õpetajate arvelt saab allesjääjaile suuremat palka maksta ning tõuseb koolituse kvaliteet.»

Tartu ehitus- ja kergetööstuskooli asedirektor Olev Kapral ei pea õpetajate arvu kärpimist mõeldavaks, sest praegugi on paljud õpperühmad liiga suured ning juhendajail ei jätku jõudu kõigile näpunäiteid jagada. Haridusministeerium on aga korduvalt teatanud, et ametihariduse osa koolituses peaks lähiaastail oluliselt suurenema ning kutsekoolide õpilaste arv kahanemise asemel kasvama.