Keskpank müüb Optiva kahjumiga

Laid kinnitas, et juhul kui keskpank kannab Optiva Panga müügist kahju, ei ole selles midagi hullu. ?Meie eesmärk on müüa osalus võimalikult kasulikult, kuid kui tuleb ka kahjumiga väljuda, ei ole selles midagi drastilist, sest keskkond tervikuna on paranenud ja seega investeering end igati ära tasunud,? ütles Laid.

Eesti Panga ametist lahkuv president Vahur Kraft on kinnitanud, et Forekspanka ja Investeerimispanka päästvast tehingust keskpank kahju ei saa. ?See raha ei kao musta auku. Me saame selle raha tagasi tulevaselt investorilt. Me rakendasime Forekspanga hindamisel kõige konservatiivsemat poliitikat. Ma usun, et Forekspanga tegelik varade väärtus on kõrgem, kui me oleme praegu kalkuleerinud,? kinnitas Kraft 1998. aasta 5. oktoobri Äripäevas. Eesti Panga avalike suhete osakonna juhataja Andrus Kuusmann kinnitas esmaspäeval, et keskpank ei ole kunagi Optiva osaluse müügihinda välja öelnud.

Mart Sõra nimetatud potentsiaalne kahjuminumber on võrreldav Investeerimispanga juhtidele kuuluva OÜ Immermann aktsiate müügist saadud rahaga. 1998 septembris sundis kahte panka ühendav keskpank Forekspanka ostma Investeerimispanga 50,24 osaluse 165 mln krooni eest, kuigi kahe panga ühinemissuhet arvestades oleks aktsiapaki hind vaid 118,8 mln krooni. Investeerimispank andis samal ajal Forekspangale 100 mln krooni likviidsusabi. Päev hiljem teatab Forekspank, et Investeerimispanga juhtidelt osteti 114 miljoni krooni eest 36 aktsiatest. Immermanni omanikud eesotsas praeguse Optiva Panga juhatuse esimehe Härmo Värgi ja nõukogu esimehe Gunnar Kraftiga teenisid toona tehingult ligi 50 mln krooni, mille lõpuks maksis kinni Eesti Pank. Investeerimispanga juhte on analüütikud hinnanud ka kahe panga ühendamisprotsessi ainsateks võitjateks.

Sõrg märkis, et keskpangaga läbirääkimisi pidavad investorid on nõus Optiva osaluse eest raha maksma. ?Need kõik kolm on välismaised pangad. Praegu tundub, et oleme läbirääkimistes kaugemale jõudnud kui mõne kuu eest,? märkis Sõrg. Tema sõnul loodab keskpank tulemusi kõige varem kuu aja pärast.

Võimalikeks Optiva ostjateks on peetud Merita Panka, Sampo Leonia Gruppi ja ka Svenska Handelsbankenit. Samas on finantsanalüütikud avaldanud kahtlust, kas Optiva Pank on ostjale piisavalt atraktiivne, sest turuosa on suure tegija jaoks väike ning Eesti väiksuse juures on ka oma ni?i leidmine raske.

Sampo Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Olavi Laido möönis, et Optiva ostmine võib olla grupile üks võimalus, kuid see ei juhtu kiiresti. Merita Panga Tallinna filiaali juhatuse liige Juhani Seilenthal ei soostunud kommenteerima, kas ka nende kontsern kolme potentsiaalse ostja hulka kuulub. Svenska Handelsbankeni asepresidendi Bo Kragh sõnul on Optiva ostmise tõenäosus väike ja Rootsi panga strateegia näeb ette kõigi aktsiate ostmist.

Tallinna väärtpaberibörsil kehtivate reeglite kohaselt tuleb ettevõtte kontrollpaki ostjal teha samaväärne pakkumine ka teistele aktsionäridele. Iseasi, kas väikeaktsionäre Optiva Panga aktsia eest pakutav hind rahuldab.

Optiva Panga juhatuse liige, finantsdirektor Priit Perens ütles, et strateegilise investori kaasamine on omanike pärusmaa ja pangal ei ole protsessis olulist kaasa rääkimise õigust. Ta lisas, et Optiva olukord on stabiliseerunud, kuid panga edasise arengu seisukohalt oleks parim, kui keskpank müüks oma osaluse IMFi memorandumis sätestatud esimese poolaasta lõpuks maha või loobuks mõneks ajaks müügimõtetest. Perens lisas, et ei ole teada, milline on uue keskpanga presidendi Vello Venseli seisukoht osaluse müügi osas.