• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 05.04.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahulik aeg lubab pikki sihte seada

1999. aasta lõpul ja 2000. aasta esimestel kuudel on majanduse areng olnud lähedane prognoositule, kuigi kõik näitajad pole ühtinud oodatuga.
Eelmises ülevaates, mis valmis detsembris 1999, jõudis Eesti Pank järgmistele järeldustele:
1. Eesti majandus on tagasi kasvurajal ja lähiajal kasv jätkuvalt kiireneb;

Artikkel jätkub pärast reklaami

2. investeeringunõudlus on olnud aeglane, mis viitab väikestele struktuursetele muudatustele;
3. välistasakaal mõnevõrra halveneb, inflatsioon kiireneb;
4. rahapoliitiline keskkond on soodustab kasvu ja pangandus on võimeline suurenevat investeeringunõudlust rahastama.
Uues rahapoliitilises ülevaates on tagasivaatena nenditud, et rahapoliitilise keskkonna paranemine jätkus ka eelmise aasta lõpus, pangandus on väljunud kriisist tugevamana ja on valmis rahastama kasvavat investeeringunõudlust.
Eelmises ülevaates eeldati, et koos majanduse elavnemisega suureneb investeerimisaktiivsus ja see omakorda halvendab välistasakaalu.
Eelmise aasta IV kvartalis jooksevkonto puudujääk tõepoolest suurenes, kuid põhivarasse tehtud kapitalimahutuste kasv jäi esialgseil andmeil tagasihoidlikuks ning kiiremini kasvasid laovarud ja era- ning avalik tarbimine. Selline areng viis jooksevkonto puudujäägi 1997. aasta taseme lähedale.
Pankade suurt likviidsust silmas pidades võib kerkida ka küsimus, kas muudki toonased probleemid ei või korduda. Väike laenukasv viitab siiski pigem sellele, et mineviku vigadest on õpitud ja ohtu majanduse arengu tasakaalule pole.
Rahapoliitilise keskkonna areng oli stabiilne. Krooni rahaturu intressimäärasid iseloomustas kogu 1999. aasta jooksul langussuund. Ka kodumaistele eraettevõtetele ja eraisikutele antud laenude nominaalintressid langesid eelmise aasta jooksul küllalt järjekindlalt, jõudes aasta lõpuks oma ajaloos madalaimale tasemele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Laenuintresside alanemine kajastas eelkõige pankade aasta jooksul tugevnenud likviidsust ning kodumaise reaalsektori väiksemat laenunõudlust. Kuivõrd väliskeskkond ? eelkõige intresside kasvutsükkel tööstusriikides ? mõjutab rahaturuintresse edaspidi pigem mõõduka tõusu suunas, siis pole nende alanemist oodata. Laenuintresside edasine alanemine on suurema nõudluse tõttu samuti vähetõenäone.
1999. aasta algul valitsenud arvamus, et majanduskasv kiireneb teisel poolaastal, sh Euroopa Liidu liikmesriikides, osutus tõeks.
Globaalne majandustsükkel on prognooside kohaselt tõusufaasis ka 2000. aastal. Siiski jäi Eesti ekspordi kasv 1999. a lõpukuudel sügisel prognoositule alla, kiirenedes alles selle aasta alguses. 1999. a III kvartalis taastunud ja IV kvartalis soikunud kaupade ja teenuste ekspordi kasv (seetõttu kujunes ka kogu möödunud aasta majanduslangus oodatust suuremaks ? III kvartali rahapoliitilises ülevaates oli aasta majanduslanguseks prognoositud kuni 1, statistikaameti esialgse hinnangu järgi oli langus 1,4) rajanes valdavalt juba varem tehtud investeeringutel.
Ka selle aasta alguses kiirenenud ekspordi kasv näib rajanevat traditsioonilistel tegevusaladel ja seetõttu ei ole täit kindlust selles, et Eesti majandus suudab investeeringuid suurendamata maailmaturu kasvava nõudlusega kaasa minna.
Just seepärast ei ole, vaatamata aasta alguses toimunud ekspordi kasvule, veel alust muuta eelmise ülevaate 3,5?4,5-list majanduskasvu prognoosi. Ei saa väita, nagu oleks SKP ca 6-line kasv tänavu võimatu. See eeldab aga kaupade ja teenuste ekspordi 20-le lähenevat reaalkasvu (õige on vastuväide, et selle seose tugevust on liiga vähe testitud). SKP kasvutempo võib esimesel poolaastal olla aasta keskmisest 2?3 korda kõrgem.
Seda ei tohiks aga võtta ülemäära optimistlike tarbimisplaanide tegemisel aluseks ei era- ega valitsussektoris. Vastasel korral võib majanduse välistasakaal ning ressursside optimaalne jaotus kiiresti halveneda ning mõjuda usalduse nõrgenemise tõttu pärssivalt majanduse arengule keskmises perspektiivis.
Ka eelmises rahapoliitilises ülevaates püstitatud küsimus, kas 1999. aastal toimunud struktuursed muutused on piisavad jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks, jääb endiselt päevakorda. Suhteliselt rahulikku perioodi tuleks kasutada strateegiliste sihtide seadmiseks ja struktuursete reformide jätkamiseks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele