Rahandusministeerium värbab pangale kliente, hoiab kulusid kokku

Et motiveerida ametnikke pangaklientideks saama, pakkus riigikassa Hansapangale ja Ühispangale välja idee töötada riigiametnikele välja soodustingimused.

Praegu saab töötasu sularahas hinnanguliselt ligikaudu 5000 ametnikku. Riigiametnikele palga maksmiseks peavad riigiasutused võtma pankadest kuus 30-36 miljonit krooni sularaha.

Iga miljoni pealt kasseerib pank 0,1 protsenti ehk 1000 krooni teenustasu. Aastas teeb see kokku ligikaudu 400 000 krooni.

'Esiteks on teenustasu kulu. Teiseks, sularahas palga maksmiseks on vaja hoida tööl eraldi kassiiri. Kolmandaks, sularaha transportimise ja hoidmisega kaasneb alati teatud risk,' loetles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ahti Kallaste põhjusi, miks palga laekumine pangakontole oleks riigile kasulikum.

Selle nädala algusest kehtibki riigiametnikele Hansapangas spetsiaalne hinnakiri, mis lubab avada soodsamatel tingimustel arvelduskontot, taotleda krediitkaarti ning võtta laenu.

Ühispangas sai riigiametnik mõningaid soodustusi juba varem, aga nende ulatus võib piirkonniti erineda sõltuvalt omavalitsustega sõlmitud kontsernikonto lepingutest. 'On arusaadav, et Hansapank, kes hiljaaegu on saanud riigiasutuste kontosid, soovib olla atraktiivsem ka riigiametnikele kui eraklientidele. Muidugi nad püüavad, aga eks meie püüame ka,' rääkis Ühispanga pressiesindaja Eero Raun.

Kallaste kinnitusel pankade soodustingimused riigikassale mingit lisakulu ei too.

'Meie eesmärk on leida see präänik, mis kutsuks inimesi kontot avama,' ütles Kallaste. 'Loodetavasti tänu neile soodustustele on mõnede pahaste ametnike pahameel väiksem.'

Pahameelt mitmes asutuses tekitas rahandusministeeriumi veebruaris tehtud otsus, et edaspidi peavad sularaha väljavõtu kulud ametnikele sularahas palka maksvad riigiasutused katma ise, mitte riigikassa.