Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hurraa, muudame eraisiku tulud avalikuks!
Taas on mõttehiiglased vaidlushimulistele kaaskondlastele ette visanud midagi järamiseks ? üksikisikute tulumaksu avalikustamise.
Paraku on teel risti ja põiki ees nii põhi- kui eriseadus. Põhiseaduse paragrahv 26 algab nii: ?Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele...? Eriseadus meie teemaalas kannab nime ?Isikuandmete kaitse seadus?, mida kohaldatakse näiteks siis, ?...kui kasutatavad isikuandmed võetakse isikuandmete korrastatud kogumist...? Korrastatud kogum on näiteks kes tahes isiku tuludeklaratsioon, maksuameti andmekogu.
Vähe sellest. Iga isiku andmeid kaitseb tema õigus anda nõusolek või keelata oma isikuandmete töötlemine. Töötlemine omakorda on väga mahukas mõiste, haarates endasse isikuandmete kogumise, korrastamise, väljavõtete tegemise, kasutamise, üleandmise jpm.
Prooviks käsusõnast mööda hiilida. Paraku seesuguseid isikuandmeid tohib isiku nõusolekuta töödelda vaid siis, kui neid töödeldakse isiku enda tellimisel, on tegemist isiku elu/tervise/vabaduse kaitse, seaduse/välislepinguga ettenähtud kohustuste täitmise või seadusega sätestatu alusel avalikku huvi silmas pidava ülesande täitmisega. Seadust saab eirata vaid siis, kui on olemas tolle isiku nõusolek.
Aga isiku nõusolek on selgelt väljendatud tahteavaldus, mis nõuab loomulikult ka teavitamist tema isikuandmete töötlemise eesmärgist ja õiguslikust alusest, isikuandmete koosseisust jmt. Muidugi peab nõusolek olema antud vabatahtlikult, kehtib konkreetse töötlemisjuhu suhtes ja võib olla isiku poolt igal ajal tagasi võetud.