Ettevõtja staatust näitab auto ja telefoni omamine

Kui televiisoriomanike arv on samas suurusjärgus nii ettevõtjate kui ka töötute seas (90 ringis), siis kulunud mööbli suudab kergesti uuega asendada vaid 4 Eesti leibkondadest (samal eluasemel elavatest, ühiselt majandavatest ja vähemalt kord päevas koos söövatest inimestest).

Nädalase puhkuse välismaal võib oma rahakotist kergesti lunastada iga 15., moesolevaid riideid suudab osta iga 10., laste koolituse eest maksta iga kaheksas leibkond.

Kolmandiku Eesti leibkondade majanduslik olukord võimaldab käia kord kuus kinos, teatris või kontserdil. Pooled pered jaksavad kolm korda nädalas osta söögilauale liha, kana või kala.

Küsitluse andmetel arvab siiski vaid tühine osa Eesti leibkondadest, et kuulutakse Eesti rikkamate hulka. Hästi toime tulevat arvab end iga kümnes leibkond, sama palju arvab end olevat vaese. Suurim protsent (55,8) arvas, et ei olda rikas ega vaene.

Sissetuleku suurusest oleneb ka optimism tuleviku hindamisel. Pooled küsitletuist, kes kuulusid Eesti rikkaima viiendiku hulka, arvasid, et majanduslik olukord viie aasta pärast on parem. Vaeseimast viiendikust arvas nii vaid 37,5.

Elutingimuste uuringu Eesti leibkondade seas viis Fafo Rakenduslike Sotsiaaluuringute instituut Norrast läbi eelmise aasta lõpul üheaegselt samasuguse küsitlusega Lätis ja Leedus.

Naaberriikide tulemusi võrreldes selgub, et Eesti on Lätist ja Leedust oluliselt ees nii mobiiltelefonide, arvutite kui ka internetiühenduste arvestuses. Kõige väiksemad on sellekohased näitajad Balti riikide seas Leedus.

Majanduslikud näitajad kajastuvad ka inimeste meelsuses. Kui Eestis ja Lätis arvab suurem osa leibkondi, et elu läheb paremaks, siis Leedu küsitletud näevad tulevikus elu halvenemist.