Kristel Raesaar • 12 oktoober 2000

Analüütikud kahtlevad arengukeskuse mõttekuses

Kui president Lennart Meri kaalus kevadistel keskpanga juhi valimistel esimest korda läbi kukkunud, kuid uuesti kandideerinud Krafti ametisse nimetamist, lubas viimane talle muu hulgas, et loob Eesti majanduse arengut toetava keskuse.

Eile arutas Eesti Panga president arengukava loomise plaane Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Teaduste Akadeemia juhtidega ning keskkonna- ja rahandusministeeriumi esindajatega. Nõupidamisel oli ka presidendi kantselei sisenõunik Harri Mikk.

Eesti Panga endise asepresidendi Peter Lõhmuse hinnangul on ühest küljest normaalne, kui keskpanga eksperdid riigi jaoks strateegiliste otsuste väljatöötamisel osalevad. ?Kui aga keskpank hakkab valimatult kulutama krooni tagatiseks olevaid reserve, võib see kujuneda Pandora laeka avamiseks,? märkis ta. ?Tulevikus võivad keskpank ja tema reservid väga lihtsalt sattuda surve alla ükskõik millise olulise strateegia rahastamiseks, mida mõned üksikud poliitikud või erakonnad vajalikuks peavad.?

?See on jälle selline tööhõive projekt, millega tekitatakse hulk kõrgepalgalisi töökohti,? ütles Kõrgema Kommertskooli majandusteooria õppetooli juhataja, makroanalüütik Hardo Pajula. ?Neile, kes sinna tööle saavad, on see muidugi kasulik. Ülejäänutele sellest ilmselt mingit märkimisväärset kahju ei tõuse, aga midagi kasulikku ka vaevalt.?

Pajula lisas, et kui alternatiiv on aga see, et raha läheb Elmar Sepa lahkumishüvitiseks, siis parem tehtagu arengukava.

Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu leidis samas, et kuna keskpank niikuinii peab majanduses toimuvate arengutega kursis olema, on hea, kui sealsed spetsialistid tegelevad muuhulgas ka Eesti majanduse pikaajalise arenguplaaniga. ?Ma ei näe, et Eestis oleks teist institutsiooni, kes sellist asja teha suudaks. Keskpangal on olemas kaader, kes on majanduse vaatlemise ja prognoosimisega tegelenud ja ennast pidevalt koolitamas käinud, miks mitte siis seda kasutada,? rääkis ta.

?Akadeemikud selgelt toetasid seda mõtet, et Eestile oleks väga tarvis pikaajalist arengukava, mis oleks ühiskonnas läbi vaieldud ja aktsepteeritud,? rääkis nõupidamisel osalenud keskkonnaministeeriumi säästva arengu spetsialist Ülle Vaht. ?Me ei räägi ainult ühe valdkonna, vaid Eesti üldisest arengukavast, mis hõlmab nii majanduse, keskkonna- kui ka sotsiaalküsimusi.?

Eesti Pank moodustab Vahti sõnul lähinädalatel alusdokumendi, milles paneb paika loodava arengukeskuse eesmärgid. ?Sinna lisavad omapoolseid mõtteid akadeemilised ringkonnad ja seejärel hakatakse rääkima, millises vormis asutus tuleb ja kuidas seda rahastatakse.?

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles, et juhul kui plaanitav arengukava kujuneb põhjalikuks ja kvaliteetseks dokumendiks, kavatseb valitsus sellega tulevikus ka arvestada. ?Aga Eesti Pank peab selleks vahendid leidma oma eelarvest, riigieelarvest selleks mingit täiendavat raha ei tule,? märkis ta.

Rahaliselt toetab riigiasutustest arengukava vaid keskkonnaministeerium, kelle järgmise aasta eelarves on ligikaudu miljon krooni säästva arengu strateegia väljatöötamise jaoks.

04.10.2000 Keskpank investeerib keskkonnakaitsesse

Hetkel kuum