Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esmaspäeval algab meditsiiniõdede tunniajane hoiatusstreik
16. oktoobri hommikul kella 8st algavast hoiatusstreigist võtab osa kuni 90% kaheksast tuhandest meditsiiniõest, ülejäänud kümnendik on ametis intensiivraviosakondades ja valvetubades, tagamaks vältimatut abi. Polikliinikutes ei tööta registratuurid. Kokku osaleb hoiatusstreigis 58 tervishoiuasutust.
Meditsiiniõdede tunniajane üle-eestiline hoiatusstreik peab aitama kaasa miinimumpalga tõusule ja tervishoiu rahastamise tõhustamisele, loodab Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Inna Rahendi.
Kutseliidu president Inna Rahendi palub patsientide mõistvat suhtumist tunniajalisse hoiatusstreiki, sest see korraldatakse nende parema tuleviku huvides, teisisõnu kvalifitseeritud õendusteeninduse tagamiseks.
Õdede eesmärk ei ole olnud ega ole streikimine kui niisugune, streik on äärmuslik vahend, mida kasutatakse nüüd seetõttu, et neli aastat kestnud palgaläbirääkimised ei ole andnud loodetud tulemust. Aasta tagasi pakkus riiklik lepitaja alampalgaks vaid 16 krooni, seda summat aktsepteeris ka haiglate liit, õed olid nõus 18 krooniga, kuid kokkuleppele ei jõutud.
Õed nõuavad miinimumpalgaks 25 krooni tunnis, tervishoiuteenuste hinna vastavusse viimist tegelike kulutustega, sisemajanduse kogutoodangust 6% asemel 8% eraldamist tervishoiule ning nakkushaiguste ja tuberkuloosi ravimise ning hooldus- ja kiirabikulude katmist riigi, mitte ravikindlustuse poolt.