Külmal ajal tekitavad muret torustikud, mis asuvad ülalpool maa külmumispiiri, kulgevad kaevust majja, paiknevad kütmata hoonetes vms.

Elektrilisi küttekaableid võib kasutada nii metall- kui ka plastveetorude külmumise kaitseks. Samuti hoiab küttekaabli kasutamine hästi ära parafiini sadestumise õliküttetorudes.

Torude sisse paigaldamiseks on mõeldud spetsiaalne küttekaabel erivõimsusega 9 W/m, mille pindmine isolatsioonikiht on materjalist, mis ei halvenda joogivee kvaliteeti. Sellist kaablit toodetakse pikkusega 3?150 meetrit.

Torude ümber paigaldamisel ei ole soovitav kasutada küttekaablit suurema erivõimsusega kui 10 W/m. Torude ümber paigaldatavat kaablit on pikkuses 10?140 meetrit.

Küttekaabli torupealsel paigaldamisel pea silmas, et:

- küttekaabel peab asetsema tihedalt toru vastas;

kaablit ei tohi paigutada üle teravate esemete, risti ega kokkupuutuvalt iseendaga või teiste kaablitega;

küttekaablile ei tohi mõjuda mehaanilised jõud, tuleb hoiduda ka väänamise eest;

küttekaabel tuleb täies pikkuses katta alumiiniumlindiga, mis peegeldab soojust torusse ja ühtlasi hoiab ära küttekaabli kokkupuute isolatsioonimaterjaliga. Viimane võib põhjustada küttekaabli ülekuumenemise ja riknemise. Küttekaabli ja külma osa vaheline ühenduskoht tuleb samuti kinnitada alumiiniumteibiga toru külge. Plasttoru puhul tuleb alumiiniumlint liimida kogu pikkuses torule ka küttekaabli alla.

Torule vajaliku võimsuse valikuks peab teadma toru läbimõõtu, isolatsioonikihi paksust ja temperatuuri juurdekasvu, mida küttekaabel peab tagama.

Kui kasutatakse kaht paralleelset küttekaablit, tuleb nad kinnitada toru kummalegi küljele (kell 4 ja kell 8).

Kaabli aktiiv- ja isolatsioonitakistust tuleb mõõta enne ja pärast toru soojustamist.

Isereguleeruva küttekaabli nimipinge on 230 V kaabli pikkusest sõltumata. See võimaldab kaablit vabalt lõigata täpselt vajaliku pikkuseni, järgides tootja poolt ette antud maksimaalseid kaabli pikkusi ühel lõigul.

Ümbritseva keskkonna temperatuuri tõustes isereguleeruva küttekaabli takistus kasvab ja võimsus kahaneb. Seetõttu puudub kaabli ülekuumenemise oht, mis laseb seda paigaldada ka rasketesse tingimustesse (kohad, kus kaablid ristuvad, maa-alused äravoolutorud jne).

Toite- ja lõpuotste tegemine on lihtne, kasutades lõpuotsa ja harukarbiga ühendamise komplekti või lõpuotsa ja toitekaabliga ühendamise komplekti.

Torustike jäätumisvastaste süsteemide puhul on alati soovitav kasutada spetsiaalseid termostaate, mis lülitavad kaabelküttesüsteemid sisse ja välja vastavalt vajadusele, säästes energiat ja raha.

Kui tegemist on lühemate joogiveetorusiseste kaablitega, võib neid kasutada ka termostaadita, lülitades need sisse külmade saabumisel ja välja näiteks kevadel.

Autor: Vahur Parve