Kiirused Eesti maanteedel aina kasvavad. Näiteks Tallinna-Tartu maanteel on keskmine kiirus tõusnud 97,8 kilomeetrini tunnis (90 km/h alas), nagu mõõtmised näitavad. Liikluses korra loomiseks on Harju politsei hakanud kohaldama karistusena haldusaresti. Homses juhtkirjas leiab Äripäev, et korduvate liikluseeskirja rikkujate suhtes on arestikambrisse paigutamine omal kohal. On mehelt juhiluba ära võetud, kuid sõidab teine ikkagi edasi. Mida niisuguse mõtteviisi ? ei sõida mitte load, vaid mees! ? murdmiseks ette võtta kui kohaldada vabaduse lühiajalist äravõtmist. Teiseks on meie teedel kuldkett-liiklejad, kellele ükskõik kui suur rahatrahv praktiliselt mõju ei avalda. Haldusarest on uuesti avastatud vana kasvatuslik meede. Pokripistmise vastuväide on selgete kriteeriumide puudumine erinevate karistusliikide rakendamisel. Kuidas otsustada, kes saab rahatrahvi, kes jääb lubadest ilma ja kes peab suguseltsi, erakonna, võimalik, et ka terve rahva, häbiks pokri minema? Sest ühiskondlik teadvus võtab aresti ikkagi kui lühiajalist vangistust. Kunagi aeti veel pea kah paljaks, kui 15 päeva said. Pokripistmist tuleb rakendada korduva liikluseeskirja rikkuja suhtes; siis, kui halduskohtunik on veendunud, et muud karistusmeetodid ei aita. Allumatu kodanik on liiklusest eemaldatud, järgmise eksimuse korral juba tunduvalt pikemaks ajaks, kuni päris vanglani välja. Äripäevale tundub haldusarest mõjusa vahendina, kui firma juhtfunktsionär on ootamatult 15päevasesse komandeeringusse kadunud ja kliendid-aktsionärid teadmatuses.