• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubamaja kavandatav parklahoone häirib naabreid

    ?Me peame igasuguseid plaane, juurdeehitise kohta pole aga projekti, pole tähtaegu,? ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse liige Urmo Vallner. Ta selgitas, et kaubamaja töötab küll selliste teemade kallal, nagu kaubanduspinna suurendamine ja klientide parem teenindamine, mille alla käib ka parkimisvõimaluste parandamine. ?Kui plaanid hakkavad realiseeruma, eks siis anname sellest ka börsile teada,? kinnitas Vallner.
    Siiski aga pöördus Tallinna Kaubamaja AS novembri algul linnavaraameti poole, küsides luba ehitada parkimismaja osaliselt Kaubamaja tänavale linna maale.
    Linnavaraamet esitas omakorda küsimuse linnaplaneerimisametile, kelle vastuseks oli: ?põhimõtteliselt ei ole vastu, kuid parkimismaja ehitamise võimalikkus selgub detailplaneeringust.? Seega peab kaubamaja esitama nüüd detailplaneeringu taotluse, milleks omakorda on vaja naaberkinnistute omanike nõusolekut.
    Ilmselt viiekorruseline juurdeehitis rajataks praeguse toiduosakonna ja osalt Kaubamaja tänava kohale. Tänav peaks kitsenema praeguselt 22-23 meetrilt 11,2 meetri võrra, kuid oleks siiski ka autodele läbitav, kuna tänavale ulatuv hooneosa toetub vaiadele ning esimese korruse ulatuses peaks jääma vaba ruum.
    Juurdeehituse plaan ei meeldi kuigivõrd kaubamaja toiduosakonna vastas üle tänava asuva maja elanikele, keda kaubamaja on plaanidest teavitanud.
    ?Kuna juurdeehitis väljub kaubamaja praeguse kinnistu piirest, siis on neil vaja ilmselt kooskõlastust naabriga,? ütles Kaubamaja tänav 4 korteriühistu esimees Tõnis Pajupuu. ?Meid kutsuti välja haldusdirektor Valeri Künnapu juurde, näidati plaane ja sooviti saada kokkulepet. Jutust sain ma aru, et kõigi kooskõlastuste saamisel läheks juurdeehitus lahti tuleval kevadel,? rääkis Pajupuu.
    Linnaplaneerimisameti detailplaneerimise osakonna arhitekt Mare Lõhmus aga ütles, et üle tänava asuva naabri nõusolekut ei paista vaja minevat, kuna nii lähedale neile see juurdeehitis ka ei tule. ?Hoonete minimaalne lubatud vahekaugus on 3 meetrit, nii lähedale parkimismaja küll ei tehta,? kinnitas Lõhmus. ?Konkreetselt aga sõltub kõik detailplaneeringust ja parkimismaja puhul näiteks heitgaaside väljapuhumistorude kaugusest naabermajadest ning sellest, kui palju autosid sinna mahub. Me pole küll eskiisi läinud, kuid meieni jõudnud paberitest võib järeldada, et mõeldud on vähemalt 50 autole.?
    Kaubamaja tänava majaelanikud on eelkõige mures aknaist avaneva vaate ahenemise pärast ja kardavad, et ka nende korterite turuväärtus langeb. ?Probleem on selles, et kolmandikul 35 korterist on aknad ainult Kaubamaja tänava poole, teisel kolmandikul on vähemalt ühe toa aken sinnapoole. Kui ehitatakse viiekordne hoone, siis on väljavaade igal juhul rikutud,? kurtis Pajupuu. ?Oluliselt pimedamaks jäävad teise, kolmanda, neljanda korruse korterid,? tõdes ta. Maja esimesel korrusel on kaubandus-teeninduspinnad.
    Kinnisvarafirma Ober Haus tegevdirektori Hindrek Leppsalu sõnul ei tohiks aga taoline hoone küll selle tänava korterite turuväärtust oluliselt langetada. ?Mingil määral võib ju korteri atraktiivsus küll väheneda, kui aga piirkond ikka areneb, siis võib asi ka hoopis vastupidine olla,? selgitas Leppsalu. ?Pealegi, kui jutt on parkimismajast, siis sealt ju ei vahi keegi, nagu naabrusse ehitatava kortermaja puhul võiks karta,? lisas ta.
    Eelkõige sõltub turuväärtus nii maja kui korteri seisundist ning Kaubamaja tänav on kesklinna kohta ka suhteliselt rahulik liikluse osas, mida ei saa öelda näiteks Gonsiori tänava alguse kohta, rääkis Leppsalu.
    Lisaks turuväärtuse võimalikule vähenemisele pole majaelanikele meeltmööda ka ehitustegevus. ?Nagu ma aru olen saanud, võib see kesta poolteist aastat ? suur müra, tõenäoliselt tehakse palju töid just öösiti,? mõtiskles Pajupuu.
    Ta ei osanud veel öelda, milliseks kujuneb korteriühistu lõplik seisukoht. ?Kui hakata tingimusi esitama, mõjuks see väljapressimisena. Jäägu oma kinnistu piiresse, siis poleks meil pretensioone. Aga kuna väljavaade oleks rikutud, siis kaldume küll olema sellise juurdeehitise vastu,? ütles Pajupuu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.