• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn võtab 245 miljonit krooni laenu

    Linnavalitsuse esialgse ettepaneku järgi oli laenusumma kuni 300 miljonit krooni, ent neljapäeval tegi linnavalitsus eelnõu esimesel lugemisel ettepaneku vähendada võetavat laenusummat 245 miljonile kroonile.
    Tallinna finantsdirektori Ahti Kallaste sõnul peab pealinn vältima võimalikke likviidsusprobleeme aasta lõpus. Linn peab tema sõnul olema valmis tekkivate riskide maandamiseks.
    Aasta lõpus on mitmete kehtivate finantseerimislepingute täitmise tähtaeg ja linn ei tohi kohustusi täitmata jätta, märkis Kallaste.
    Koos likviidsuslaenu võtmisega lubas volikogu investeeringuteks planeeritud jääki kasutada ka järgmisel aastal, et vältida ülejäägi arutut kulutamist.
    Nii selleks kui laenu võtmiseks pidi volikogu muutma 2000. aasta linnaeelarvet.
    Laenukava projekt oli volikogu päevakorras teistkordselt, kuna kuu aja eest kukutas volikogu opositsioon plaani läbi. Neljapäeval läbis eelnõu ühe õhtu jooksul mõlemad eelarve muutmiseks vajalikud lugemised.
    Kaheks kuni kolmeks kuuks kavandatud laen on kavas kohe tagasi maksta Tallinna Vee aktsiate müügist laekuvast tulust. Tallinna Vee müügist ootab linn kapitalieelarvesse minimaalselt 280 miljonit krooni. Laenu teenindamise kulud katab linn eelnõu järgi reservfondist.
    Tuleva aasta laenukoormust võetav likviidsuslaen ei mõjuta, kinnitas Kallaste.
    Seoses lisalaenu võtmisega muutis volikogu vastavalt ametite taotlustele mitmete ametite ja linnaosade selle aasta eelarvet.
    Tallinna kassakulude eelarves teeb muudatus mitmesuguseid ümberpaigutusi, selle kogumaht ei muutu.
    Kapitalieelarves on samuti mitmed investeerimisobjektid ümber mängitud, eelarve maht muutub peamiselt autobussikoondise soetatud busside liisingmaksete kulude arvel 16,3 miljoni krooni võrra.
    Ainsana näeb 2000. aasta eelarve muutmine ette omatulude suurendamist 15,6 miljoni krooni võrra ja linnakantselei renditulu suurendamist 150 000 krooni võrra.
    Autor: BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Facebooki tulemused panid aktsia veidi tõusma
Facebook hoiatas täna, et Apple’i uued privaatsusreeglid mõjutavad nende digiäri praeguses kvartalis negatiivselt. Sotsiaalmeedia hiiu käive jäi kolmandas kvartalis ootustele alla, aga kasum oli prognoositust parem, vahendab Reuters.
Facebook hoiatas täna, et Apple’i uued privaatsusreeglid mõjutavad nende digiäri praeguses kvartalis negatiivselt. Sotsiaalmeedia hiiu käive jäi kolmandas kvartalis ootustele alla, aga kasum oli prognoositust parem, vahendab Reuters.
Urve Palo lahkub Novoloto tegevjuhi kohalt
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Artem Umanets RIA.com Marketplaces’st: Eluaseme hinnatõus pole lihtsalt „seebimull“
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?