Eesti ettevõtetes ei osata tarkvara valida

Enamus ettevõtteid Eestis kasutab tarkvara, mis neid tegelikult ei rahulda. Valdavalt on ekspluateerimisel süsteemid, mis on vähefunktsionaalsed või liigfunktsionaalsed.

Tüüpiline tarkvara ostja ei oska teha õiget valikut. Enamasti valitakse IT tooteid brandi nime, reklaami või siis moodsaima turul oleva lahenduse järgi. Tegelikele funktsioonidele ei pöörata tähelepanu. Põhjuseks on asjatundmatus, ebaselge ettevõtte arengukava, turul pakutavast ülevaate puudumine, odavaima lahenduse otsimine.

Kui DOS-il baseeruv süsteem on odav osta, ei ole seda ometi odav pidada. Odavusega võivad kaasneda riskid, et süsteem ühel hetkel kokku jookseb, põhjustades andmekadu, tööseisakut ning klientide rahulolematust. Teiseks näiteks on Windowsi põhised variandid, mis ilma korraliku serveri tarkvarata suurte andmemahtude korral aasta teisest poolest imeaeglaseks muutuvad. Miks on paljudes ettevõtetes IT alaseid probleeme? Põhjus seisneb infopuuduses ja soovimatuses süveneda. Ainult reklaami aluseks võttes ei ole võimalik teha õigeid otsuseid ? tuleb tunda oma vajadusi ja uurida süsteemi poolt pakutavaid võimalusi.

Kuidas saada teada oma vajadustest? Üks võimalus on tellida kaardistamise teenust. Idee tundub hea, kuid kaardistust tegevad firmad pole kahjuks erapooletud. Nad soovitavad peaasjalikult enda poolt edasimüüdavaid tarkvaralahendusi.

Kaardistus on üks parimaid ?õhumüügi? artikleid. Kaardistuseks nimetatakse enamasti oma süsteemi sobitamist konkreetse firma vajadustega. Pöörates peamiselt tähelepanu oma poolt müüdava/vahendatava tarkvara võimalustele, mitte firma vajadustele. Keegi ei taha aga näida ebaprofessionaalne ja vastu võtta rumalaid otsuseid. Seetõttu kaardistuse tulemust kiidetakse, isegi siis, kui see midagi vajalikku ei sisalda. Muidugi on olemas erapooletud kaardistajad, kuid tellijate poolt ei osata vahet teha tegelikel ja libavariantidel.

Kuidas hoida ära tarkvarale mittevastava riistvara soetamist ning seetõttu mõttetut ülemaksmist? Kogu asja iva peitub stiihilises ostus, st ostetakse hetkel tasemel olev riistvara (töökohaarvutil palju mälu, kindlasti helikaart ja kõlarid). Sageli ostetakse ära üks variant riistvara ning hakatakse selle järele sobitama tarkvara.

Lihtsamate süsteemide puhul võib minna asi õnneks, aga kui mängu tulevad suured ning erilised lahendused, siis võib tekkida vajadus osa arvutipargist välja vahetada.

Selliste situatsioonide vältimiseks tuleb kulutada aega planeerimiseks, valida konkreetse ettevõtte vajadustest lähtuvalt õige (tarkvara) süsteem ja alles seejärel tasub hakata hankima riistvara.

Eesti firmade üheks komistuskiviks on töökindlate sidesüsteemide puudumine. Mida valida, kas online või dial-up? Millal on tegemist ülemaksmisega? Kas kasutatav sidesüsteem on vastav kasutatavale tarkvarale?

Selleks, et saada küsimustele vastuseid ja vältida probleemi peaks igal ettevõttel olema kindel koostööpartner IT alal. Partner peab olema kursis firma vajaduste ja võimalustega ning tulevikuperspektiividega. Süsteemi arendus, haldamine, hooldamine, koolitus ja projekteerimine tuleks hankida kõik ühest allikast. Siis peaks ettevõtte saama lahti sellistest probleemidest nagu liig- või alafunktsionaalse tarkvara valik, pidev süsteemide vahetamine ning arutu ühelt süsteemilt teisele üleminek.