Interneti kaudu toimivate loogiliste sideseansside kiiruse määrab aeglaseim füüsiliste sidekanalite lõik, mida sideseanss oma teel läbib. Kui aeglaseim lõik on kliendi juurde minevas ühenduses, mitte kuskil kaugemal, on internetiühenduse kvaliteediga asjad enamasti korras. See tähendab, et klient saab sellise side, mille eest ta maksab, ning side kiirus ei sõltu oluliselt sellest, kus asub sideseansi teine ots.
Rakendades nüüd aga kliendi ühendustes tööle kiired füüsilised sidekanalid, suurendamata vajalikul määral sidekanalite läbilaskevõimet interneti magistraalvõrgus, viiakse tegelikku sidekiirust määrav kitsaskoht lihtsalt kliendiühendusest välja, teenusepakkuja magistraalvõrku. Magistraalvõrgus paiknev kitsaskoht piirab aga saavutatava side kiiruse korraga kõikide kasutajate jaoks, kelle loogilised sideseansid seda ülekoormatud lõiku läbima juhtuvad. Tulemuseks on kõikuva kvaliteediga ja ajuti talumatult aeglaseks muutuv side. Niisugune side multimeediasignaalide, nagu heli ja liikuv pilt, edastamiseks ei sobi.
Magistraalvõrgu parandamiseks aga odavate teenuste pealt raha ei kogune, seega ei tasu odavatele teenustele vähemalt esialgu ka kõrgeid kvaliteedinõudeid esitada.
Arvestades aga hoogsat arengut sidevõrkude väljaehitamisel ei tundugi enam väga kaugel olevat aeg, kus iga arenenud riigi kodanik võib loota tagatud ja tegeliku andmevahetuskiiruse 2 Mb/s kättesaadavusele. Esialgu tööl ja kodus, kuid seejärel kindlasti ka kaasakantavalt seadmelt, millega muu hulgas ka telefonikõnesid saab võtta.
Selliselt kiiruselt saab vaadata väga hea kvaliteediga telesaateid, kuulata raadiot, rääkida telefoniga ja kasutada mitmeid muid täiesti uusi multimeediateenuseid.
Autor: Neeme Takis