Interneti täielik sobivus ringhäälingu keskkonnaks pole enam mägede taga

Internet on muutumas sedavõrd universaalseks informatsiooni edastamise keskkonnaks, et ka raadioheli või televisioonipildi kõrgekvaliteedilisele ülekandmisele ei ole enam ületamatuid takistusi. Ainus küsimus on piisava andmeedastusvõimega sidekanalite olemasolu ? sest parema pildi või heli saavutamine nõuab paremat sidet.

Näiteks 512 kb/s on selline kiirus, mille puhul on võimalik liikuva pildi kvaliteeti juba nautima hakata, helist rääkimata. Arvestades ka sellega, et pildi või heli suunamine ülemaailmsesse internetti on kümneid kordi odavam üheainsagi televisiooni- või raadioringhäälingusaatja ülalpidamisest, näib interneti paralleelne kasutus ringhäälinguprogrammide leviulatuse suurendamisel igati mõistlik.

Kiire side kättesaadavuse osas on olukord aina paranemas, kuid see pole veel siiski nii hea, kui mõningate internetiteenuste nimikiirusi ja hindu vaadates arvata võiks. Side kiirus ja hinna odavus satuvad esialgu kokku juhuslikult ja ebapüsivalt.

Interneti kaudu toimivate loogiliste sideseansside kiiruse määrab aeglaseim füüsiliste sidekanalite lõik, mida sideseanss oma teel läbib. Kui aeglaseim lõik on kliendi juurde minevas ühenduses, mitte kuskil kaugemal, on internetiühenduse kvaliteediga asjad enamasti korras. See tähendab, et klient saab sellise side, mille eest ta maksab, ning side kiirus ei sõltu oluliselt sellest, kus asub sideseansi teine ots.

Rakendades nüüd aga kliendi ühendustes tööle kiired füüsilised sidekanalid, suurendamata vajalikul määral sidekanalite läbilaskevõimet interneti magistraalvõrgus, viiakse tegelikku sidekiirust määrav kitsaskoht lihtsalt kliendiühendusest välja, teenusepakkuja magistraalvõrku. Magistraalvõrgus paiknev kitsaskoht piirab aga saavutatava side kiiruse korraga kõikide kasutajate jaoks, kelle loogilised sideseansid seda ülekoormatud lõiku läbima juhtuvad. Tulemuseks on kõikuva kvaliteediga ja ajuti talumatult aeglaseks muutuv side. Niisugune side multimeediasignaalide, nagu heli ja liikuv pilt, edastamiseks ei sobi.

Magistraalvõrgu parandamiseks aga odavate teenuste pealt raha ei kogune, seega ei tasu odavatele teenustele vähemalt esialgu ka kõrgeid kvaliteedinõudeid esitada.

Arvestades aga hoogsat arengut sidevõrkude väljaehitamisel ei tundugi enam väga kaugel olevat aeg, kus iga arenenud riigi kodanik võib loota tagatud ja tegeliku andmevahetuskiiruse 2 Mb/s kättesaadavusele. Esialgu tööl ja kodus, kuid seejärel kindlasti ka kaasakantavalt seadmelt, millega muu hulgas ka telefonikõnesid saab võtta.

Selliselt kiiruselt saab vaadata väga hea kvaliteediga telesaateid, kuulata raadiot, rääkida telefoniga ja kasutada mitmeid muid täiesti uusi multimeediateenuseid.

Autor: Neeme Takis