• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmandik kõrgharitiud ei leia eriaast tööd

    Euroopa Liiduga võrreldes püüab Eestis märksa rohkem noori kõrgharidust omandada, kuid kolmandik neist ei suuda õpitule vastavat tööd leida ning 3-4 aasta pärast võivad töötute read täieneda tublisti ka kõrgharitud inimestega.

    Kommenteerides ?Eesti inimarengu aruande? tööturgu ja haridust käsitlevat peatükki, tõstis vastava uuringu koostanud Ellu Saar esile asjaolu, et ühest küljest omandab aina enam noori kõrgharidust, teisalt aga kasvab põhi- ja algharidusega noorte hulk. ?Kasvanud on mõlemad noorte grupid ? need, kes püüavad kõrgharidust omandada ja need, kes isegi ei saa põhiharidust kätte,? ütles Saar. ?Näiteks langeb põhikoolist välja 1400 inimest aastas. Protsentuaalselt on see väga suur arv. Üle 10% õpilastest ei jõua õigeaegselt põhiharidust omandada,? lisas ta.
    Uuringu kohaselt soovib 18-20aastastest noortest 50% jätkata õpinguid kõrgkoolis. Euroopa Liidus on samaks keskmiseks näitajaks 30%. ?Meie tulemus paistab nagu päris hea välja, kuid selles pole mitte kõik positiivne,? tõdes Saar. Tema sõnul tingib osaliselt innukat kõrghariduse omandamise püüdu kõrge tööpuudus. ?Noored tahavad jätkata pigem hariduse omandamist, et nad ei jääks töötuks,? ütles Saar, kelle andmeil on tööpuudus noorte grupis praegu vähemalt 25%, samas kui kogu elanikkonna puhul on see näitaja 15%.
    ?Hariduse ekspansioon toob kaasa hariduse devalveerumise. Kõrgharidust ei õnnestu lihtsalt tööturul enam ära kasutada,? selgitas Saar. ?Vaid kaks kolmandikku kõrgharidusega inimestest leiab tööd juhi või spetsialistina, ülejäänud kolmandik ei suuda oma potentsiaali realiseerida. Ja samas on alla poole praegustest juhtidest kõrghariduseta.?
    1980. aastate lõpuga võrreldes on vähekvalifitseeritud töötajate hulk isegi tõusnud ning selle põhjuseks on eelkõige kutsehariduse nigel seis. ?Euroopa Liidus omandab palju rohkem noori kutsekeskhariduse. Eesti sarnaneb selles osas rohkem Euroopa lõunapoolsete riikidega ega lähene arenenud Lääne-Euroopa maadele. ?Aga see on ka mõistetav, sest kutseharidus on meil tupiktee ? ainult 2,9% kutsekeskhariduse saanutest jätkab kõrghariduse omandamisega,? rääkis Saar.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Vene gaasitarned Soome võivad katkeda Soomlased otsustasid arbitraaži pöörduda
Poola ja Bulgaaria järel on Vene gaasitarnete katkemine kätte jõudmas Soomes, mille suurim gaasifirma ei ole nõus Vene Gazpromile rublades maksma.
Poola ja Bulgaaria järel on Vene gaasitarnete katkemine kätte jõudmas Soomes, mille suurim gaasifirma ei ole nõus Vene Gazpromile rublades maksma.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.