Kolmandik kõrgharitiud ei leia eriaast tööd

Kommenteerides ?Eesti inimarengu aruande? tööturgu ja haridust käsitlevat peatükki, tõstis vastava uuringu koostanud Ellu Saar esile asjaolu, et ühest küljest omandab aina enam noori kõrgharidust, teisalt aga kasvab põhi- ja algharidusega noorte hulk. ?Kasvanud on mõlemad noorte grupid ? need, kes püüavad kõrgharidust omandada ja need, kes isegi ei saa põhiharidust kätte,? ütles Saar. ?Näiteks langeb põhikoolist välja 1400 inimest aastas. Protsentuaalselt on see väga suur arv. Üle 10% õpilastest ei jõua õigeaegselt põhiharidust omandada,? lisas ta.

Uuringu kohaselt soovib 18-20aastastest noortest 50% jätkata õpinguid kõrgkoolis. Euroopa Liidus on samaks keskmiseks näitajaks 30%. ?Meie tulemus paistab nagu päris hea välja, kuid selles pole mitte kõik positiivne,? tõdes Saar. Tema sõnul tingib osaliselt innukat kõrghariduse omandamise püüdu kõrge tööpuudus. ?Noored tahavad jätkata pigem hariduse omandamist, et nad ei jääks töötuks,? ütles Saar, kelle andmeil on tööpuudus noorte grupis praegu vähemalt 25%, samas kui kogu elanikkonna puhul on see näitaja 15%.

?Hariduse ekspansioon toob kaasa hariduse devalveerumise. Kõrgharidust ei õnnestu lihtsalt tööturul enam ära kasutada,? selgitas Saar. ?Vaid kaks kolmandikku kõrgharidusega inimestest leiab tööd juhi või spetsialistina, ülejäänud kolmandik ei suuda oma potentsiaali realiseerida. Ja samas on alla poole praegustest juhtidest kõrghariduseta.?