Laekütte võib paigaldada nii korterisse, suvilasse kui ka kontorisse. Samuti sobib teda kasutada niisketes ruumides. Valida võib laeküttepaneelid või laeküttekile.

Laeküttekile tööpõhimõte sarnaneb päikeseküttele. Laeviimistluselementidest (näiteks kipsplaat) pealpool asuvad kütteelemendid kiirgavad ruumi soojust. Soojuskiired soojendavad ruumis paiknevaid pindu: põrandaid, seinu, mööblit ja ka inimesi.

Tänu otsesele soojuskiirgusele ja paremale soojusjaotusele võib temperatuur ruumis olla 1?3 kraadi madalam kui tavaliste radiaatoritega küttes.

Samamoodi tunneme end õues märksa soojemalt, kui päike paistab, hoolimata sellest, et pilves ilmaga näitab termomeeter varjus sama palju pügalaid.

Parem soojusjaotus on tingitud asjaolust, et tavaliste radiaatoritega tekib õhu ringlemine ehk konvektsioon, mis viib sooja õhu lae alla. Seetõttu on lae all temperatuur keskmiselt 26 kraadi, aga põrandal ainult 18 kraadi. Laeküte kütab aga madalal asuvaid pindu, mis omakorda kütavad alles õhku ruumis. Seetõttu on õhu konvektsioon ruumis minimaalne. Kuna ühe kraadi madalama temperatuuri hoidmine säästab energiat umbes 5%, näitab lihtne arvutus, et laeküte annab kuni 15% elektrienergia kokkuhoidu.

Laekütte üheks oluliseks eeliseks on kindlasti ka asjaolu, et ta ei piira sisustuse kasutamist ega ole ka tolmukogumise kohaks nagu seda on akende alla paigutatud radiaatorid. Seetõttu sobib laeküte ka allergikutele.

Laeküttekile paigaldamine on lihtne. Enamasti on kile pakitud rulli keeratuna. Rullist keeratakse lahti sobiva pikkusega tükk, mis lõigatakse lahti ja kinnitatakse klambritega laesõrestikule. Elementidega ühendatakse elektrijuhtmed ja pind kaetakse viimistlusplaatidega. Tähelepanu peaks pöörama sellele, et viimistlusplaadid ei oleks soojust isoleerivad ja niiskustõkkena ei oleks kasutatud fooliumit.

Negatiivsena tasub välja tuua asjaolu, et kuna laeküte kütab ainult pindasid, siis on näiteks laua all külmem kui mujal ruumis. Seega oleks ideaalseim variant kasutada laekütet koos põrandaküttega.

Autor: Heiki Liiser