• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ei saa Eesti läbi ei Lätita, ei Leeduta

    Eesti edu reformide läbiviimisel on andnud meile Brüsselis lõunanaabrite ees edumaa.
    Makrotasandilt vaadates annab see Eestile valdavalt palju plusse. Eesti majanduse ühe edukama valdkonna transiitkaubanduse vaatenurgast on aga paradoksaalsel moel Eestile kasulik, et ka Läti ja Leedu ?ühinevad? Euroopa riikidega samaaegselt. Liikmestaatusega koos asub Eesti kohe täitma liidu reegleid, mis võivad küll kiirelt olla vastuvõetavad väikeses Eestis, on aga raskelt ning pikaldaselt mugandatavad Venemaal. Juhul kui Läti ja Leedu on liialdades öeldult vabad Venemaale euroasja õpetamise kohustustest, on neil ka konkurentsieelis.
    Soovin, et mind mõistetaks mitte euroskeptilises, vaid euroratsionaalses kontekstis. Üldriikliku stabiilsuse suurenemine ja sisepoliitilise ning välispoliitilise pinge leevendumine omab otsest positiivset väljundit ka transiitkaubanduse pinnal. Eesti varajane ühinemine ei ole halb tegevus iseeneses. ELiga avanevad uued võimalused tuleb kasutusele võtta, kuid selle kõige juures pole vaja vanu liite kohe ära unustada.
    Läbirääkimisprotsessi käigus kui ka hiljem liidu liikmena tuleb Eestil arvestada asjaoludega, mis tekitavad probleeme eelkõige idasuunalise rahvusvahelise kaubanduse arendamisel. Objektiivsetest põhjustest tingitult karmistub Eesti transiitkaubanduse kliima pärast liikmeks saamist oluliselt. Meie konkurentsieelised lõunanaabrite ees vähenevad eelkõige teenuste hinnatõusu ja uue protektsionistlikuma- konservatiivsema piirületusmehhanismi tõttu. Kuigi bürokraatlik asjaajamine peaks muutuma korrektsemaks toob see endaga kaasa palju uusi regulatiive, mille ühildamine Venemaa vastavate reeglitega pole lihtne.
    Parimad näited Eesti tuleviku võimalikest arengutest leiame Soomest. Neil on õnnestunud küll bürokraatlikult edukalt lahendada need vastuolud, mis seoses liikmelisusega ELis tekkisid Venemaa reeglitega, kuid nad kaotasid viimase kümne aasta jooksul peaaegu kõik selle, mille pärast täna Eesti transiitkaubandus õitseb.
    Tahaks küsida, kuidas mõjutab euroliidu konkurentsiseadustik nt seda, et meil on transiitkaubanduse teenus kordades odavam kui teistes euroliidu maades (Soomes). Hinnatõusu prognoosimine tundub paratamatu.
    Teadaolevad ELi normid sotsiaaltagatistele ning ametiühingute tegevus sunnivad planeerima tõsiselt suuremaid tööjõukulusid sadamates, raudteel ning terminalides. Selge, et Eestile ei sobi eriti soomlaste tugevam positsioon Brüsselis. Soomlastel on aga kindlasti midagi öelda meie siseriikliku majanduspoliitika aadressil, mis seni on soosinud vabamajandustsoonide ja liberaalset majanduspoliitikat Venemaa transiidi ligimeelitamisel. Nii et kerge ei saa meil olema.
    Eestil on paljude murede kõrval, mida peaks saama lahendada, ka palju võita. Brüsseli ?banaani vormi? standardiseerimise põhimõte kehtib ka infrastruktuuris ning see on meile väga kasulik. Tänu ELi sisestele programmidele suurenevad kindlasti rahavood, mis lühikese aja jooksul suudavad oluliselt parendada meie infrastruktuuri olukorda.
    Tõsi neid otsetoetusi jagatakse riigile ja riigi kaudu. Sadamate ja raudtee erastamise järel ei pruugi meil enam olla võimalusi ELi maksumaksja arvel parendada oma peamisi infrastruktuuri kanaleid. Küll aga on edaspidi tõenäoliselt tänu regulatsioonimehhanismide täiustumisele ja ärikultuuri tõusule võimatu sadamas planeerida kahe ülimalt tuleohtliku ja mitte kokkusobivale kaubale ühise kai rajamist või viia ja unustada tormisele reidile kümneid tuhandeid tonne masuuti sisaldavat tankerit, mille katastroofiohtlik seisukord on üldteada.
    Kindlasti suurendab väikese naabri, kelle majandus on tihedalt integreerunud Venemaaga, kuulumine ELi aga vene kapitali huvi Eesti vastu.
    Varem või hiljem kaldub ELi arengu raskuskese jälle turusuhete (raha) reguleerimisele, nagu see oli liidu alguspäevil. EL sai ju alguse metalliliidust ning vajadusest Euroopas uute pingete vältimiseks siduda majanduslikult omavahel Prantsusmaa ja Saksamaa. Eesti poliitikud peaksid seda endale aeg-ajalt meelde tuletama ning teostama enne liidu liikmeks saamist ja selle liikmena poliitikat, mis arvestaks selle liidu esialgseid (ja taas prioriteetseks tõusvaid) eesmärke, kahjustamata seejuures meie strateegilist eelispositsiooni.
    Lõunanaabritega arvestamine oleks sellel foonil meie hea valik. Eesti ?jonn? ja kaine mõtlemine on loonud riigile edumaine, millele on minu arvates kasulikum lätlaste ja leedulaste ergutamine, mitte oma naba imetlemine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.