Liisingu õigus nõuab tõestamist

Möödunud aasta oktoobris seisid Hansa Liisingult Swed Trade?ile liisitud 25 veokit Belgias Atverperni sadamas. Swed Trade oli mitu kuud jätnud liisingumaksed tasumata ja plaanis Hansa Liisingu andmetel autod toimetada Aafrikasse, täiendamaks sealset varastatud veokite turgu. Paar päeva hiljem kirjutasid ajalehed, kuidas Hansa Liisingu esindajad jõudsid viimasel tunnil Antverperni ning tõid kohaliku politseiga kooskõlastatud operatsiooni käigus veokid tagasi Eestisse.

Nüüd on Hansa Liisingu esindajana Belgias veoautode järel käinud Ants Pääril oma endise tööandjaga tekkinud erimeelsused, mis on teda pannud kuulutama, et toimis suure liisingufirma esindajana Belgias veokeid tagasi nõudes kui tavaline väljapressija. ?Meil ei olnud mingit alust veokeid Belgias üle võtta. Autode tehnilisse passi oli kirjutatud, et veokite omanik on Swed Trade. Kui Swed Trade autojuhid oleksid kohalikku politseisse pöördunud, oleks me olnud kui väljapressijaid,? räägib Päär.

Pääri kinnitusel läks Eestist ära sõitmisega nii kiireks, et mingeid tõestusdokumente, et Swed Tradele liisitud veokid kuuluvad tegelikult Hansa Liisingule, ei jõutud teha. ?Minu kõige tugevam argument veoautode ülevõtmisel oli volitus, et ma esindan Hansa Liisingut ja see, et osad juhid mind tundsid,? räägib Päär.

Swed Trade esindav advokaat Marko Paabumetsa arvutuste kohaselt tekitas liisingufirma veokite Belgiast minema toimetamisega Swed Tradele kahju 14 miljoni krooni.

Hansa Liising eksimusi ei näe. Hansa Capitali riskidirektor Tarmo Rooteman räägib, et oli aasta jooksul püüdnud Swed Tradega probleemi lahendada ? muuta maksegraafikut, vähendada makseid, pakkunud välja lahendusi. Kõik asjata. ?Kui kätte jõudis hetk, kus veokid seisid Belgias sadamas, ei osanud me muud teha kui autod Tallinnasse tagasi tuua,? ütleb ta.

?Kõik autode omandit tõestavad dokumendid olid Pääriga kaasas olnud teise Hansa Liisingu esindaja Meelis Olevi käes,? lisab jurist Kaspar Noor.

Liisingufirma ja veofirma vägikaikavedu ei lõppenud sündmustega Belgias. Lahendamist ootab ka küsimus, kas liisingufirmal on õigus teostada tehinguid veokitega, mis on tema loal registreeritud veofirma nimele. Paar päeva pärast veokite tagasi toomist Belgiast sai Ants Päär Hansa Liisingult ülesande tuua vestlusele Swed Trade juhatuse esimees Marko Vahi. Päär väidab, et selle eesmärk oli saada Vahilt allkirjad volikirjadele, mis võimaldaksid teostada Swed Tradelt ära võetud veokitega tehinguid Autoregistrikeskuses (ARK).

Noore kinnitusel polnud Vahilt mingit hädavajadust saada allkirju volikirjadele, kuna ARKiga on protseduur paigas, kuidas käsitleda autosid, mis on juba liisimisperioodil registreeritud kliendi nimele ning alustatud on veokit realiseerimist.

Paabumets on sündmustest hämmingus. Ta näitab ARKst saadud kirja, kus kinnitatakse, et Swed Trade ainuomaniku õigus vaidlusalustele veoautodele on tõendatud ning kõigile neile veokitele on registreeritud võõrandamiskeeld.

Tõenäoliselt kulub veel mitu kuud kuni uurimisorganid suudavad selgusele jõuda, kas Swed Trade on suurpettur, kellelt pidi iga hinna eest veokid kätte saama või kasutas Eesti suurim liisija oma jõudu ebaõiglaselt, tekitades vedajale miljoneid kroone kahju.

Intervjuusid Ants Pääri, Hansa Liisingu esindajatega ja Marko Paabumetsaga saab lugeda internetist Äripäeva Transpordi WEBist aadressil http://www.aripaev.ee/1841/rubr_transport.html

Tavaliselt on liisingufirmade ja veofirmade vahelised lepingud pikad ja trafaretsed. Niipalju kui mina neid näinud olen pole seal autode liisimise lõpetamise kohta täpsustatud mitte midagi. Üks pool pole seda osanud nõuda ja teine pole tahtnud seda sisse kirjutada. Autode puhul on pigem probleem, et liisingufirma ei taha autot tagasi võtta. Ütleb, et auto on teile antud, te peate seda kasutama ja meile maksma. Muu meid ei huvita. Millegipärast on osa autovedajaid arvanud, et kui enam ei jõua maksta, siis saab auto liisingfirmale kohe tagasi tuua. Nii ühelt kui teiselt poolt on sellised juhtumid lepingus tavaliselt fikseerimata.