Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteriühistus elavad suuremad individualistid
Elamuühistu liikmed moodustavad juriidilise isiku, millele kuulub elamu tervikuna. Iga üksik korter selles elamus ning ühistu liige saab käsutada osamaksu. Elamuühistu liige ei ole oma eluruumi omanik, vaid kasutab seda ainult kui ühistu liige ? ta on korteri valdaja.
Elamuühistu on juriidiline isik. Ühistu eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule kuuluvas elamus. Samuti korraldada elamu, elamualuse maa ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist.
Elamuühistu eelkäija oli elamukooperatiiv. 27. augustil 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi ühistuseaduse kohaselt kohaldati selle seaduse sätteid ka elamukooperatiividele ning sõnad ?elamuühistu? ja ?elamukooperatiiv? loeti sünonüümideks. Elamukooperatiivi mõiste on käesoleval ajal juba juriidiliselt kontekstist kadunud, kuna elamukooperatiivid pidid ennast 1. märtsiks 1999 ettevõtteregistrist kohtute juures peetavasse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse elamuühistutena ümber registreerima.
Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes kohaldatakse korteriühistuseaduse sätteid.
Korteriühistu kui mittetulundusühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Samuti korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu puhul on iga ühistu liige tema omandis oleva korteri ja selle juurde kuuluva mõttelise osa omanik. Ühistu luuakse just nende mõtteliste osade ühiseks majandamiseks.q
Läinud aasta lõpus riigikogu kinnituse saanud elamureformiga seonduvate seaduste muudatused puudutavad kaheksat õigusakti. Uue lahenduse leiab ka vaidlusi tekitanud korteriomandi seadmine.
Elamureformiga seonduvate seaduste muutmise seadus jõustus enamiku paragrahvide osas 29. 11. 2000.
Muudatus eluruumide erastamise seadustes
§ 23 lg 2 ? kui korteriomandi seadmine või elamuühistu (elamukooperatiivi) poolt maa erastamine on algatatud enne 2001. aasta 1. jaanuari, viiakse see lõpule enne 2001. aasta 1. jaanuari kehtinud alustel ja korras. Juhul kui avaldus ei ole mingil põhjusel enne 1. jaanuari 2001 esitatud, peab tuginema sama seaduse teisele paragrahvile.
Autor: Urmas Mardi