Firma kätte kiiremini ja riigilõivud odavamaks

Kui võrrelda Eesti tingimusi Euroopa riikidega, siis võib öelda, et meie uusettevõtjad on suisa õnnega koos. Näiteks Austrias maksab ettevõtte asutamine Euroopa Komisjoni mulluse raporti andmeil umbes 200 000 krooni ning sellega seotud asjaajamine võtab vähemalt viis kuud aega. Ka Itaalias, Saksamaal ja Portugalis peab firma asutaja läbima tõelise kadalipu, enne kui tegevust alustada saab.

Ometi ei pea Eesti sättima end nende riikide järgi, neil on üks oluline eelis Eesti ees ? nende demokraatia on saanud areneda vabalt pikka aega ning majandus on stabiilne. Eestile, kel seljataga kümmekond taasiseseisvumisaastat, on oluline, et võimalikult kiiresti tekiks võimalikult rohkem ettevõtteid, mis annavad uusi töökohti ning kasvatavad majandust.

Eestis võib saada valmisfirma väga kiiresti mõne konsultatsioonifirma ?riiulilt?. Seda võimalust eriti usinalt ei kasutata. See on esiteks kaks korda kallim kui ise asju ajada ning teiseks levib arvamus, et nii kiiresti vajatakse firmat üksnes hämarateks tegudeks. Riiulifirmad on tüüpiline näide, kuidas mõned nutikad kasutavad oma ärihuvides ära riigi bürokraatiat. Mida vähem on riigis bürokraatiat, seda vähem tehakse firmasid ka ?riiulile?.

Firmade asutamisega seonduv on ainult üks lüli bürokraatiaahelas, mille riik ettevõtja jaoks on välja mõelnud. Paljud firmad vajavad tegevuseks maad ning sõiduvahendeid. Maa kinnistamine võtab vähemalt kolm kuud aega ning maa kinnistusse kandmisel tuleb tasuda riigilõivu 6% maa müügihinnast. Sõiduki registreerimine võtab vähem aega, ent riigilõivud on samamoodi hoopis kõrgemad, kui toimingu tegemiseks kulutatakse.

Kuna Eestis ei ole maksul ja lõivul sisulist vahet, tuleb ka lõivud võtta arvesse ametliku maksukoormuse arvestamisel. Siis saame teada tegeliku pildi riigi rollist ning sellest, kuivõrd on elanikud koormatud maksudega.

Eestist saab tuua positiivseid näiteid sellest, et bürokraatiat on võimalik vähendada ? füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerumine, maksuamet oma e-deklaratsioonidega. Kindlasti on võimalik seda teha ka firmade käimalükkamise puhul. Halvim, mis Eestis juhtuda võib, on see, et asjaajamise keerukus ja kulukus sunnib paljusid inimesi loobuma oma firma asutamise ideest.