Põllumehed otsivad linnukahju asjas kompromissi

Laglepäeval Metsküla algkoolis tutvustati talunikele peagi kehtima hakkavat linnukahju hüvitamise määrust, kirjutab Lääne Elu.

1999. aastast pärit kaitsealuste lindude tekitatud kahju hüvitamise metoodikas oli vigu.

'Mida suurema ütleb talunik oma saagi olevat, seda suurem on ka hüvitis,' selgitas Läänemaa keskkonnateenistuse asejuhataja kt Koit Latik praeguse määruse üht nõrka kohta.

Kompensatsiooni ei pruugi saada ka siis, kui pole kasutatud hirmutisi, kuigi nende tõhususes on kahtlusi.

'Lagle on ülbeks läinud. Kui ta tuleb, kiljudes ja näljane, ei hoia hirmutis kõiki linde eemale, aga mingi osa kindlasti,' arvas Latik.

Lubatud on kõik hirmutusvahendid, mis ei hävita linde.

Paksu verd on kohalikes tekitanud siiani maksmata 1999. aasta linnukahju, sest kahju hindamise aktid läksid seletamatul kombel kaduma.

1999. aasta kahju hüvitise võib kätte saada vaid siis, kui kohus on selle tõendanud.

Uus linnukahju hüvitamise metoodika, mis võetakse kasutusele arvatavasti sügisel, kompenseerib nüüdsest ka karjamaale tekitatud kahju.

'Mida rohkem on rannaniite, seda rohkem saab lagle toitu sealt,' ütles Matsalu looduskaitseala inspektor Jaan Veltman.

Rändlindude tehtud kahju maksab keskkonnaamet, lindudele soodsate elupaikade taastamise ja loomisega tegeleb looduskaitseala.