Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaidlus tänava laiuse üle takistab arendusprojekti
Valminud detailplaneeringu järgi muutub Harju tänav kolme meetri võrra kitsamaks. Abilinnapea Toivo Ninnas ütles eile pressikonverentsil, et ta tegi ettepaneku detailplaneeringu vastuvõtmine linnavalitsuse istungi päevakorrast maha võtta. ?Tuleb veel mõelda,? põhjendas ta. ?Planeeringu kohaselt läheks Harju tänav kolm meetrit kitsamaks, nagu ta oli enne II maailmasõda.?
Ninnase sõnul on detailplaneering koostatud nõuetele vastavalt ning samuti on muinsuskaitsel õigus taotleda tänava ennesõjaaegsete piiride taastamist, samas aga on tegemist ühe peatänavaga, mis viib vanalinna südamesse. ?Kuidagi ei tõuse käsi, et teha linna tänav kitsamaks,? tõdes abilinnapea.
Linnapea Tõnis Paltsi sõnul on linnavalitsusel praegu tänava kitsendamise osas kahtlev seisukoht.
Detailplaneeringu algatamist taotles Rüütli tn 7 kinnistu omanik OÜ Gelsea, kes on endistelt omanikelt ostnud suurema osa Harju tänava kruntidest ja kavatseb investeerida 450 miljonit krooni, et kvartal üles ehitada, nagu see oli enne II maailmasõda.
OÜ Gelsea esindaja Norra investor Paal Aschjem on Harju tänava arendamisse raha ja energiat kulutanud juba aastast 1995. OÜ Gelsea omanduses on krundid Harju 34, 36, 38, 44 ja 46. Nende vahele jäävad kaks krunti Harju 40 ja 42 kuuluvad riigile.
Paal Aschjemi sõnul loob detailplaneering õigusliku aluse läbirääkimisteks riigiga nende kruntide omandamiseks. ?Kuni planeering on kinnitamata, ei saa me midagi teha,? nentis Aschjem.
Kui detailplaneering kinnitatakse, saab hakata taotlema ehitusluba, mis võib võtta ligi pool aastat, tutvustas Aschjem ajagraafikut. Ehitustööd võtavad Aschjemi hinnangul aega poolteist kuni kaks aastat.
Nädal aega on väljas olnud Harju tänav 30 kinnistu müügikuulutus. Kinnistu müügiga tegeleva kinnisvarabüroo Rime maakleri Teet Õunapi sõnul on krundi vastu juba praegu elavat huvi tuntud. ?Helistatud on mitmes keeles,? ütles Õunap.
Praegu on krundi suuruseks välja mõõdetud 717 ruutmeetrit. Kui tänav kitsamaks tehakse, läheb kinnistu ligi 50 m2 suuremaks.
Kinnistu eraisikust omanik küsib krundi eest soolast hinda, sest kaotada pole tal midagi, kuna OÜ Gelsea taha koondunud investorid on nõuks võtnud kvartal tervikuna välja ehitada.
Maakleri hinnangul võiks kinnistu ruutmeetri hind olla 6000?8000 krooni vahel, praegu küsitakse ruutmeetri eest üle 10 000 krooni.
Kogu planeeritava ala suurus on 2,1 hektarit. Tänava laius ei ole planeeringuala ainus lahendamist vajav probleem.
Tallinna keskkonnaamet ei kooskõlastanud Niguliste kiriku ees kasvava looduskaitsealuse Kelchi pärna 50 meetri suurusesse kaitsetsooni hoonete ehitamist. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole võimalik üksikobjekti kaitsevööndit vähendada.
Tingimuslik on Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja muinsuskaitseinspektsiooni kooskõlastus. Ametkonnad peavad vajalikuks leida enne planeeringu kehtestamist lahendus Eduard Vilde monumendi edasisele saatusele.
Riigile kuuluv Vilde monumendi ala Paal Aschjemi sõnul kinnisvaraarendajatele huvi ei paku. Aschjemi väitel võiks puhkeala seal säilida. ?Sealt avaneb ilus vaade kirikule,? ütles Aschjem.