Loteriiseadus tagab tarbijakatse

Tubakafirma Austria Tabak Eesti peadirektor Urmas Silmani arvamusel (vt Hiiliv riiklik lotomonopol ÄP, 23.08) ahistab uus loteriiseadus laia tarbijate ringi ja ses on süüdi Eesti Loto, kelle huve seadus väidetavalt kaitseb. Tegelikkuses pole see nii.

Mõistan, et tubakafirmadel on enda reklaamimiseks piiratud võimalused (arvan, et põhjendatult). Usinalt tarbijaloteriisid korraldavad firmad ei taha, et senine maksuparadiis ära lõpeks ja turujärelvalve toimima hakkaks. Kel king pigistab, reageerib kõige valulise-malt.Siiani ei kontrollitud tarbijaloteriide puhul, kui palju raha või asju võitudena välja anti. Samuti ei maksnud tarbijaloteriide korraldajad hasartmängumaksu.

Arvestades tarbijaloteriide iseloomu, on nii maksu maksmine kui tarbijakaitse loterii korraldaja omavoli eest põhjendatud ? korraldaja on kohustatud täitma oma lubadusi auhindade osas ja viima läbi ausa loosimise. Kiusatus kaht viimast mitte teha on sageli suur, mistõttu on selle üle kontrolli kehtestamine vajalik.

Eesti Loto maksab võitudena välja 50 piletite müügist saadud rahast. Selle protsendi järgimine ning ausa loosimise korraldamine on range turvakontrolli all. Lotomaailmas on sertifikaadi hankimise ainuvõimalik eeldus väga kõrgete turvalisusnõuete täitmine. Ausa mängu garantii seaduse tasandil on uks Eestile Eurolottosse, mille peavõit 780 mln kr.

Teine asi on hasartmängumaks. Eesti Loto maksab aastas seda ca 20 mln kr. Riigile kuuluv lotofirma (kasum jääb riigile) on efektiivne raha ümberjagamise süsteem, kus võrreldes tulumaksuga pakutakse ka meelelahutust ja võimalust võita ning rahuldatakse ühiskonna nõrgemate liikmete vajadusi.

Kui näiteks tubakafirma tegeleb turundusega, siis uute ohvritega suitsetajate näol toob see ühiskonnale kaasa hoopis suuri kulutusi. Kui kitsalt käsitleda müügi suurendamisele orienteeritud tubakaloteriisid, siis tervist kahjustavate asjade puhul peaks maksu määr olema seda suurem, mida suurem on kahju, mida selline tegevus tekitab.

Kui näiteks telesaates loositakse mõne firma turunduskampaania käigus sissehelistajate vahel, kes kõrget kõneminutitasu makstes lunastavad ?loteriipileti?, välja 200 000 kr maksev auto, peaks sellelt maksma hasartmängumaksu 32 000 kr.

Seadused peavad eelkõige kaitsema tarbija kui nõrgema poole huve. Riik peab ettevõtlust soosima, kuid riik ei pea tekitama kunstlike erandeid või jätma need likvideerimata. Asju tuleb nimetada õigete nimedega. Ja kõigile ühel ja samal turul tegutsejatele tuleb kehtestada samad reeglid.