Uudised
Katrin Kurss
20. september 2001 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Presidendikandidaadid ja majanduspoliitika

?Ta saab öelda, et talle miski ei meeldi, ja kuna teda jälgitakse kõrgendatud tähelepanuga, on sõnumil eeldus mõjule pääseda,? ütles Toomla.

Kuna kandidaatide taga seisavad erakonnad, ei ole nende põhiseisukohti raske aimata. ?Usun, et Kreitzbergil ei ole midagi astmelise tulumaksu vastu,? toob Toomla näiteks. ?Savi tahab hoida maksud madalal, Tulviste ei taha midagi muuta ja Rüütel taotleb soodustusi põllumeestele.?

Toomas Savi hinnangul on Eesti majanduse konkurentsivõime vabaturu tingimustes osutunud enam-vähem ootuspäraseks. Oluliseks probleemiks on ikka veel keskmiste ja väikeettevõtete suhteline nõrkus.

Savi on veendunud, et kõige kaalukamaid muudatusi meie kõigi elus toob ühinemine Euroopa Liiduga.

Tema arvates ei ole põhjust Eesti maksusüsteemi muuta. Eestis on oma suhteliselt madala maksukoormusega suutnud majanduse päris hästi käima saada ? keskmise eestlase elujärg läheb ülesmäge. Edaspidigi tuleb tõsta tulumaksuvaba miinimumi, on Savi veendunud.

Kuivõrd Euroopa Liidu direktiivid eeldavad realiseerumiseks vastavaid seadusi riigikogult, peab Toomas Savi vajalikuks erilise juriidilise allüksuse loomist presidendi kantseleis, kelle ainsaks üleandeks oleks jälgida meie sõlmitavate välislepingute ja eurodirektiivide täitmiseks vastuvõetavate seaduste vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele.

Peeter Kreitzbergi hinnangul on Eesti majanduse hetkeolukord rahuldav. Kõik makroökonoomilised näitajad, välja arvatud tööpuudus, on isegi tugevapoolsed.

Probleemiks number üks on tööpuuduse vähendamine ning soodsa keskkonna loomine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Välja tuleb töötada põhjalik väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamise programm.

Kreitzberg leiab, et astmelise tulumaksu sisseviimine on sotsiaalselt vajalik. ?Kuni 4000kroonine tulu võiks maksustada 10?13, õigustatud oleks ka kõrgema, 33?35 tulumaksu rakendamine,? on presidendikandidaat öelnud.

Kreitzberg kirjutas alla avalikule pöördumisele ?Aeg maha?, mis kutsub üles peatama läbirääkimised Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel nende jätkamiseks poliitiliselt sobival ajal.

Pöördumises väljendatud seisukoha järgi on liitumisläbirääkimiste jätkamise eeltingimuseks on liitumismõjude igakülgne analüüs: tulude ja kulude kalkulatsioon, võitude ja kaotuste kaalutlus.

Peeter Tulviste väitel on Eesti majandusareng taasiseseisvumisperioodil olnud väga kiire, kuid majanduse restruktureerimise varjuküljeks on näiteks tööpuudus.

Majanduskeskkonda parandab Tulviste sõnul ligipääs suurele maksujõulisele ELi siseturule. Samuti peavad jätkuma kutseharidussüsteemi ümberkorraldused koostöös ettevõtjatega, rakenduma töötuskindlustussüsteem, jätkuma võitlus maksupettustega ja tugevnema maksupolitsei.

Tulviste hinnangul tuleb makse tõsta siis, kui kodanikel on soov, et riik osutaks mingit teenust senisest enam või tooks turule uue teenuse, mida rahastataks solidaarselt.

Üksikisiku tulumaks peab olema proportsionaalne. ?Riik saab inimeste olukorda parandada ettevõtlikkust, ümberõpet, uute töökohtade loomist jms soosides, mitte uusi ümberjagamisreegleid kehtestades,? on Tulviste ajakirjandusele öelnud.

Arnold Rüütel leiab, et Eesti kui rahvusriigi püsimajäämise üheks tingimuseks on eestimaalastest ettevõtjate kihi tugevnemine, mistõttu väliskapitalile tuleb luua soodsad rakendustingimused valdkondades, kus kohalikud ettevõtjad tõhusalt toimida ei saa. Riigi võtmeharude minek väliskapitali kontrolli alla ähvardab Rüütli sõnul aga kapitali väljapumpamisega.

Rüütel kirjutab oma valimisplatvormis, et pikaajalise jätkusuutliku arengu tagab ühiskondlik koostöö, st et maksudena pannakse ühiskassasse suhteliselt suurem osa loodud uuest väärtusest.

Maksukoormuse tasemest tähtsam on tagada kõigi maksumaksjate võrdne kohtlemine ja vohava maksupettuse tõkestamine.

Eesti ühinemist Euroopa Liiduga tuleb kaaluda kainelt ja tasakaalustatult, kõiki plusse ja miinuseid arvesse võttes. Rüütel peab kummaliseks katset vastandada ELiga ühinemise kiirust ja ühinemise tingimusi.

___________________________________________

Eesti ootab müügimeest

Eesti riik vajab säravat ja üllatavat presidenti

Presidendi otsevalimise plussid ja miinused