Kas ettevõtja aitamine on ettevõtja enda asi?

Kes peaks tänases Eestis ettevõtjale abiks olema ja teda tema muredes aitama? Kas riik, ettevõtja ise, ettevõtlusorganisatsioon või hoopis keegi neljas? Vanasõna ütleb, et uppuja päästmine on uppuja enda asi. Võib-olla on kohatu võrrelda uppujat ettevõtjaga, kuid see vanasõna näib selle teemaga siiski hästi sobivat ? meie liberaalses majanduskeskkonnas levib eelkõige mõtteviis, et ettevõtja aitamine on ettevõtja enda asi.

Kaubanduskoda uuris suve lõpus, enne uue ärihooaja algust, mis on ettevõtjate jaoks probleemid täna ja lähitulevikus ning milles nähakse ettevõtlusorganisatsioonide rolli nende probleemide lahendamisel. Tulemus pole just üllatav: suurimat peavalu valmistavad valdkonnad on Euroopa Liiduga liitumine, maksud, toll ja tööjõud.

ELi kohta võib mõni lugeja öelda, et see on juba ?vana hea? temaatika. Samas näitab läbiviidud küsitlus, et ettevõtjate huvi hakkab võtma konkreetsemaid piire. Üha enam teadvustatakse vajadust viia ennast kurssi ka detailide ning praktiliste küsimustega.

Esimesel kohal on soov saada informatsiooni ettevõtlust mõjutava eurointegratsiooni osas, täpsemalt oodatakse informatsiooni, mis

puudutab Eesti ettevõtlustingimusi peale liitumist ELiga (43 vastanutest);puudutab Eesti seadusandluse arengut ning muudatusi seoses liitumisega (39);selgitab ELi siseturu funktsioneerimist (34).

Lisaks otseselt ELi ühinemisest tulenevatele mõjudele huvitab ettevõtjaid ka Eesti valitsuse käitumine ettevõtluse arendamisel ja toetamisel pärast Eesti liitumist ELiga.

Kuna Eesti ettevõtjad on valdavalt ELiga liitumise poolt, siis tuleb eurotemaatika käsitlemisel erilist tähelepanu pöörata just selguse loomisele ja praktilistele selgitustele. Emotsionaalse propagandaga ettevõtjate südameid täna enam juurde ei võida.

Jätkuvalt muutuvas õiguskeskkonna ja lakkamatu maksureformi olukorras on uurimatagi selge, et maksukorraldus ei lase ettevõtjail stabiilsusega harjuda. Käsilolevad muudatused maksuseadustes on küll mõeldud süsteemi puudujääkide kõrvaldamiseks, kuid jääb mulje, et nüüd, kus on vaja kirurgikätt, minnakse probleeme ikka veel ravima kirvega.

Uuringu tulemused näitavad, et ettevõtjad ennustavad ebastabiilse olukorra jätkumist ka lähitulevikus: käibemaksu vallas näeb jätkuvalt probleeme 31, tulumaksu osas 43, sotsiaalmaksu osas 38 ja riigilõivude osas 24 vastanud ettevõtjaist. Ettevõtteid puudutavast maksutemaatikast pidasid vastajad kõige vähem keeruliseks suhteid maksuhalduritega, mis teeb rõõmu.

Jätkuvalt pean vajalikuks rõhutada, et ettevõtlust puudutavaid seadusemuudatusi kavandades tuleb arvestada õiguspärase ootuse printsiibiga. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetest tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Samuti ei tasu unustada ühiskonna inertsi. Ettevõtjatel peab jääma piisavalt aega uute regulatsioonidega kohanemiseks, enne kui need seaduste kujul jõustuvad.

Küsitluses kõige negatiivse hinnangu sai tolliprotseduuridega seonduv töö. Koguni 48,9 vastanuist märkis, et neil on olnud probleeme kaubaga piiriületusel. Ekspordi olulisust ei tohiks Eestis küll ükski ametnik ega poliitik alahinnata, seega peaksime tegema kõik, et muuta eksportija elu lihtsamaks. Selged ja lihtsalt administreeritavad tolliprotseduurid aitaksid oluliselt kaasa ettevõtete konkurentsivõime tõusule.

Ettevõtja murede lahendamine on eelkõige ettevõtja enda töö, kuid oluline roll on ka riigil ja ettevõtlusorganisatsioonidel. Rääkides riigi toest ettevõtlusele ei pea enamik firmajuhte silmas otseseid rahalisi süste, vaid pigem riikliku tugisüsteemi toimimist ning võimalikult soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamist. Tööpõld ettevõtluskeskkonna parandamiseks on lai ja pidevas muutuses. See rõhutab veel enam vajadust ühishuvide koondamiseks ettevõtjate endi poolt ja aktiivseks, laiapõhiseks dialoogiks seadusandliku ja täitevvõimuga.