Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Fondid tõstsid Sonerat

    Sonera aktsia hind kerkis eile hommikul Helsingi börsil ligi 20 protsenti, päeva jooksul tõus mõnevõrra rauges ja aktsia sulgus 4,26 euro tasemel ehk 13,3 protsenti kõrgemal kui teisipäeval.
    ?Turul on kõvasti ostuordereid,? iseloomustas eile lõuna ajal valitsevat olukorda Svenska Handelsbankeni maakler Janek Moik. ?Raha tuleb juurde ja see on institutsionaalsete investorite raha, millest on juba mitu kuud puudust olnud,? lisas ta. Moigi sõnul on kaks suuremat ostjat turul investeerimispangad Alfred Berg ja Julius Baer.
    Moik lausus, et Sonera puhul on positiivne, et ettevõtte potentsiaalsete müüdavate üksuste vastu on hakatud huvi tundma.
    Telia on korduvalt toonitanud, et on huvitatud Sonera Baltimaade ja Venemaa osalustest ning kokkulepet oodati juba eilseks.
    Ühispanga analüütikute hinnangul ei lase mitmed lahtised küsimused, muu hulgas võimalik regulatiivne surve Eesti Mobiiltelefonile ja Eesti Telefonile ning neist tulenev määramatus, Telial tõenäoliselt enne detsembrit Soneralt Telekomi osalust omandada.
    Moigi sõnul on fondjuhtidepoolne aktsiate ost igati mõistetav. Turg on liikunud 10?15 protsenti ülespoole, fondijuhid aga sellest kasu ei saa, sest kartes massilist fondiosakute müüki on suurendatud sularaha osakaalu portfellis. Turu tõustes on fondijuhtide seas tekkinud paanika, sest kardetakse, et aktsiahinnad on juba põhjas ära käinud ning rongist jäädakse maha.
    Sonera aktsia kõrval tõusis Hollandi KPN Telecomi aktisa 13 protsenti, British Telecomi aktsia 4,4 protsenti.
    Analüütikute hinnangul on hinnatõusu üheks põhjuseks Prantsusmaa otsus alandada kolmanda põlvkonna mobiilside (3G) litsentside hinda ning pikendada litsentsi kehtivust seniselt 15 aastalt 20 aastale. Prantsusmaa otsus tekitab investorites lootusi, et sama sammu astuvad ka teised riigid eesotsas Saksamaaga, mis kergendaks oluliselt võlakoormate all vaevlevate telekommunikatsioonifirmade olukorda.
    Samas on analüütikud arvamusel, et teistelt valitsustelt Prantsusmaa sammu järgimist oodata ei ole mõtet ning seetõttu on ka telekomisektori aktsiate hinnad juba ülemäära kõrgel tasemel ega jää sinna pikaks ajaks.
    Lehman Brothersi analüütik Jo Oliver juhtis Reutersile antud kommentaaris tähelepanu asjaolule, et eelmisel aastal 3G litsentside oksjonitel 22,5 miljardit naela (563 miljardit krooni) kasseerinud Saksamaal ja Suurbritannias on raha valitsuste poolt ära kulutatud või laiali jagatud. ?Inimestel on vaja põhjust aktsiate ostmiseks, kuid praegune hinnatõus on ilmselgelt ülereageering,? lausus ta.
    Merrill Lynchi analüütik Mark Lambert sõnas, et litsentsitasude alandamise uudis on vaieldamatult kõigile operaatoritele positiivne, kuid see oli juba prognoosidesse sisse arvestatud, mistõttu oli juba teisipäevaõhtune hinnatõus liialdus.
    Analüütikute sõnul mängib sektori edasisel hinnaliikumisel suurt rolli Nokia homsed majandustulemused.
    ?Kui Nokia teatab katastroofist, tulevad hinnad taas alla,? lausus Moik. Hindade allapoole viimiseks peaks tema sõnul tulema tõeliselt negatiivne sõnum.
    Telekommunikatsioonisektori aktsiad on terrorirünnakust saadik teinud ligi 20protsendilise tõusu, kuid jäävad siiski ligi 70 protsendiga alla 2000. aasta kõrgtasemele.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.