Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektri hind ? millised on Eesti Energia valikud?

    Elektri hinnast on igaühel kaks arvamust: üks on tarbija arvamus ja teine on kodaniku arvamus. Arvamus sõltub ju meie suhtumisest, mis vahetevahel põhineb kodanikutundel ning enamasti tarbijatundel.
    Tarbijana näeme elektri hinda peamiselt sõltuvalt sellest, kui suure augu see meie rahakotti lööb. Kodaniku arvamus elektri hinnast tugineb vastustel järgmistele küsimustele: Milliste ühiskonnas oluliste eesmärkide täitmine mõjutab elektri hinda?, Mille tõttu tekivad elektri hinna muutmise negatiivsed mõjud?, Kas neid mõjusid on võimalik edasi lükata?, Millised mõjud tekivad kehtivatest seadustest?, Kas kehtivaid seadusi tuleks muuta?.
    Elektri hinna teemal diskuteeritakse peamiselt kuue asjaolu üle:
    elektri hind tõuseb, et rahastada investeeringuid;kliendile osutatav teenus jagatakse energia müümiseks ja võrguteenuse tagamiseks;otstarbekaim viis võrguteenuse eest tasumiseks on regulaarne kuutasu;erinevate võrguettevõtjate teenuste hinnad on erinevad;kodu- ja äriklientidele müüakse elektrit ühesuguse hinnaga;riik toetab vaid vähekindlustatud tarbijaid, kes tõesti abi vajavad.
    Täpsemal vaatlemisel osutuvad need asjaolud kahe 1998. aastal tehtud põhimõttelise otsuse tagajärjeks. Need on uue energiaseaduse vastuvõtmine ja ettevõtjate kaasamine riigiettevõtete nõukogudesse eesmärgiga tõsta riigiettevõtete efektiivsust ja viia juhtimine vastavusse tänapäevasele äriloogikaga. Olen veendunud, et need mõlemad otsused on põhimõtteliselt õiged.
    Järgnevalt natuke pikemalt kõige olulisemast ülatoodud kuuest teemast - investeeringute vajalikkusest. Suuri investeeringuid vajab lähiajal põlevkivienergeetika ja sel teemal on päris palju arutletud. Paremat reaalselt toimivat alternatiivi Narva Elektrijaamade renoveerimisel pole seni keegi välja pakkunud. Vähem on räägitud vajadusest investeerida elektrivõrkudesse.
    Täna on üle 70 Eesti Energia jaotusvõrkudest vanuses 20-40 aastat. Selle keerulise olukorra on tinginud liiga väikesed investeeringud eelmisel kümnendil. Järgmise 10 aasta jooksul peab Eesti Energia investeerima võrkudesse vähemalt miljard krooni aastas, siis on loota, et Eesti elektrivõrgu olukord ei lähe hullemaks. Üks levinud väiteid on: hoidke kokku ja investeerige seisemise efektiivsuse arvelt. Seda me olemegi teinud ? näiteks üks kõige olulisemaid elektrivõrgu efektiivsuse näitajaid, elektrivõrgu kaod on viimase 3 aastaga vähenenud 20,5lt 16,3le. See tähendab igaaastast kokkuhoidu ca 130 miljonit krooni.
    Teine investeeringuteks vajaliku raha hankimise allikas: võtke laenu! Seda on Eesti Energia viimastel aastatel rahvusvahelistelt rahaturgudelt soodsalt laenates teinud. Kahjuks neist kahest finantseerimisallikast investeeringuteks ei piisa ? tõusma peab ka elektri hind.
    Eestis on elekter erakliendile suhteliselt odav, isegi pärast järgmise aasta 1. aprilli. See on küll väga ebapopulaarne väide, kuid see on fakt. Nt Leedus maksavad väiksema tarbimisega erakliendid juba tükk aega elektri eest 1 kroon 15 senti, Lätis 1,09, Ungaris 1,39 ja Tsehhis 1,79.
    Meie tellitud makroanalüüsi kohaselt elektrihinna tõus Eesti ettevõtete konkurentsivõimele pikemaajalist negatiivset mõju ei oma. Ettevõtetest puudutab hinnatõus oluliselt keskmisi ärikliente, suurtele ja väikestele äriettevõtetele jääb elektrihind peaaegu samaks, mõnel juhul isegi langeb. Ka makromajanduslikult ei oma elektri hinna tõus Eesti plaanitava 4-5 majanduskasvu juures majanduskasvule sisuliselt mingit efekti, kuna negatiivsed ja positiivsed tegurid tasakaalustavad teineteist.
    Energeetikas võib väita, et investeeringuteks vajalik hinnatõus on kui pissihäda, mida võib küll natuke edasi lükata, kuid igal järgmisel aastal on tunne hullem. Suured investeeringud on Eesti energiasüsteemi pikaajaliseks stabiilseks arenguks hädavajalikud ja paremaid alternatiive sellele pole. Mida varem need investeeringud tehakse, seda parem. Meile kõigile.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley tõstis Wise’i hinnasihti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.