• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabakaubanduse vilja laiemale ringile

    Maailmapanga juht James Wolfensohn ütles läinud nädalal Mart Laarile, et Eestile võib terrorirünnakute järel maailmamajanduses tekkinud ebakindel seis isegi kasulikuks osutuda. Soodsa ettevõtluskliima mainimine viitab investeeringutele või perspektiivile välisfirmade tootmise ületoomisest. Teine valdkond, kus arengud on septembrikuiste sündmuste järel ekspordist sõltuvale ja liberaalsele Eestile soodsad, on rahvusvaheline kaubandus.
    Äsja Hiinas lõppenud Aasia ja Vaikse ookeani riikide majanduskoostöö organisatsiooni APEC kohtumine oli järjekordne suurüritus, kus rõhutati vajadust jätkata kaubandustõkete kõrvaldamist. Väljendati usku, et mõne nädala pärast toimuval Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tippkohtumisel sünnib kokkulepe uue kõnelustevooru alustamiseks. Eeldused selleks on paremad kui suve lõpus.
    Rikkad riigid on hakanud paremini mõistma, et maailma vaeste riikide probleeme ei saa enam eirata. Vaesus sünnitab ebastabiilsust ega tähenda tänapäeval enam tingimata nõrkust. Maailma 6 miljardist elanikust on jõukal järjel vaid üks miljard. Viis vaesuse võitmiseks on arendada kaubandust. Protektsionismi taastärkamine annaks aga punktivõidu terroristidele.
    Seni on kauplemisvõimalusi WTOs dikteerinud rikkad riigid, mitte niivõrd vaba turg ega arengumaad. Siit vimm globaliseerumise vastu selle praegusel kujul. Nüüd oodatakse WTO-lt rohkem arvestamist vaeste võimalustega. Tooted, mida nad müüa suudavad, ei peaks konkureerima arenenud riikide subsideeritud toodetega. Samuti taotletakse tööstusriikidelt turu avamist, eelkõige põllumajandus- ja tekstiilitoodetele. Eriti tugeva kriitika all on ELi põllumajandustoetused. Vaidlused jätkuvad, riikide uus koostöövalmidus annab asjaosaliste hinnangul alust optimismiks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.