Elektroonilised arved võib tellida virtuaalsesse postkasti

Inimesel, kes kõik oma rahaasjad on koondanud internetipanka, on mõistlik sinna tellida ka elektroonilised ehk e-arved. E-arvete eeliseks on vabanemine säilitamist vajavatest paberitest, saadetud arved on kindlas kohas ning neid ei pea mööda lauasahtleid taga otsima. Samuti ei satu elektroonilisse postkasti saadetud arved võõrastesse kätesse.

E-arved on internetiühenduse olemasolu korral kättesaadavad ka kodust kaugel olles. Internetipangas on kliendil võimalik näha oma arve kohta detailset infot, seda välja trükkida, saabunud arvet kohe tasuda, ilma et peaks täitma eraldi maksekorraldust, ning arveid arhiveerida.

Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktori asetäitja Tammo Otsasoo kinnitusel ei tähenda e-arve saamine, et arve maksmiseks muid alternatiive ei ole. ?Tasuda saab sama hästi otse- või püsikorraldusega,? nendib Otsasoo.

Elektroonilise arve saamise eelduseks on see, et pank ja arve väljastaja on eelnevalt sõlminud sellekohase koostöölepingu. Seejärel saab klient omale e-arve teenuse tellida. Teenust saab tellida vaid internetipangas ? pangakontoris või telefonipanga kaudu seda teha ei saa.

E-arve avalduse saab tellida vaid isik, kes on vastava teenuse kasutajana registreeritud ? näiteks elektroonilise telefoniarve saab tellida Eesti Telefoniga lepingu sõlminud klient. ?Küll aga võib teenuse omanik esitada tellimuse, et e-arve saadetakse kellelegi teisele ? näiteks üürnikule,? selgitab Hansapanga e-panganduse juht Olari Ilison. ?Viimane ei välista võimalust, et e-arve saab ka teenuse omanik. Sellisel juhul saaks näiteks korteri omanik väga lihtsalt ülevaate üürnikule esitatud arvetest.?

E-arve tellimine ja saamine on tasuta, kuid arve maksmisel kehtib panga hinnakiri. Pank hoiab e-arveid 13 kuud, misjärel need kustutakse. Kui e-arvet ei soovita enam saada, siis on võimalik alati tagasi pöörduda traditsiooniliste arve saamise meetodite juurde.