Eraisikute laenud kasvasid III kvartalis rekordiliselt

Rahapakkumine. Kitsa rahapakkumise (sularaha majanduses+ residentide nõudmiseni kroonihoiused pankades, v.a valitsussektori hoiused) maht oli septembri lõpus 22,4 mld krooni, laiema rahapakkumise (kitsas rahapakkumine + residentide tähtajalised, säästu- ja valuutahoiused pankades, v.a valitsussektori hoiused) maht 37,4 miljardit. 2001. a on rahapakkumise aastakasvutempo jätkanud aeglustumist, see tulenes erasektori hoiuste juurdekasvu aeglustumisest.

Hoiused. Eraisikute hoiuste aastakasvutempo alanes juuni lõpu 32,7%-lt 28%ni septembri lõpuks ning eraettevõtete hoiuste aastakasvutempo 17,8%-lt 9,4%ni Eraisikute hoiustamine jäi III kvartalis tagasihoidlikuks ? nende hoiustatud vahendid kasvasid kvartaliga vaid 52 miljoni krooni võrra (vrdl ? II kvartalis kasvasid need 1,5 miljardi krooni võrra).

Laenud. Eraisikuele väljastatud pangalaenud kasvasid kvartaliga rekordiliselt suure 842 miljoni krooni võrra 8,3 miljardi kroonini, nende aastakasvutempo ulatus septembri lõpus 31,4%. Eraisikute laenujäägi suurenemist mõjutas õppelaenude väljastamine septembris, mis hinnanguliselt ulatus 264 miljoni kroonini. sellest hoolimata on eraisikute laenukasv püsinud III kvartalis kõrge. Enamik uutest laenudest väljastati eluasemelaenudena. Siiski suurenesid III kvartali vältel ka muud laenud, s.t eelkõige tarbimisele suunatud laenud.

Laenuintressid. Intresside alanemise tõttu välisriikides jätkasid kahanemist ka Eesti reaalsektori laenuintressid. sealjuures langesid mõnevõrra ka kohalike ettevõtete pikaajalised laenuintressid, mis olid 1999. a lõpust püsinud 9% piires. Septembri lõpus ulatusid need intressid krooni- ja välisvaluutalaenude keskmisena 8,4%ni. Eraisikute pikaajalised välisvaluuta- ja kroonilaenude kaalutud keskmine intress oli septembri lõpus 9,6%.