Meie läbilöögivõime Euroliidu turul on suur

Meeldiv on meenutada oma suvist puhkusereisi Porto linna. See on umbes poole miljoni elanikuga linn, nagu ka Tallinn. Porto pole küll pealinn, aga ta on Põhja-Portugali jõudsalt arenev ärikeskus. Meie siin arvame, et meil lähevad asjad hästi. Porto kohal kõrgus 70?100 tornkraanat. Mitu tornkraanat kõrgub praegu Tallinna kohal?

ELis elab praegu 380 miljonit inimest ja sisemajanduse kogutoodang on 8500 miljardit eurot. Mõelgem selle peale, kui keegi räägib, et Eestis on turg väike. Kui mõni ettevõtja sellist juttu räägib, siis on ta vale ala peal. Tuleb eksportida, Euroopa Liidus on raha ja rahvast palju.

USAs on ülekaalus need firmad, mis ei tegutse kogu riigis, vaid oma osariigis või paaris naaberosariigis. Ennustatakse, et ka ELis süveneb sama tendents ning järjest rohkem tekib firmasid, mis tegutsevad oma regioonis.

Meid huvitab seega eelkõige Läänemere regioon, kuhu kuuluvad Rootsi, Soome ja Taani ning kolm Balti riiki. (Poola kuulub minu kogemuse kohaselt pigem samasse regiooni Saksamaaga). Nende kuue riigi peale kokku on tulevases Läänemere regioonis 27 miljonit elanikku ja nende riikide sisemajanduse kogutoodang on kokku 580 miljardit eurot. Võrdluseks ? meie 144 miljoni elanikuga naabri Venemaa SKT on 273 miljardit eurot.

Kas me oleme sel turul tegutsemiseks konkurentsivõimelised? Tuginedes hiljuti avaldatud Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Sihtasutuse uurimusele, paikneb Eesti majandus konkurentsivõime poolest 49 uuritud riigi seal 22. kohal. Ida-Euroopa riikide seas oleme esimesel kohal. Olen kindel, et kui mõni teine usaldusväärne organisatsioon oleks teinud samasuguse uurimuse, poleks meie koht võib-olla täpselt selline, aga palju see ka ei muutuks.

Eesti majanduse tugevad küljed on selle uurimuse kohaselt avatus, madal maksukoormus, riigi madal laenukoormus, stabiilne raha, arenenud pangandus ning uuendusmeelsed inimesed. Ükski neist eelistest ei kao meie ühinemisel ELiga kuhugi. Veidi kasvab töötajate sotsiaalsete tagatiste paranemise ja keskkonnanõuete tõttu tõenäoliselt maksukoormus, aga see ei halvenda märkimisväärselt Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Meie nõrgad küljed on vähene eksport, kvalifitseeritud inseneride hulk, immigratsiooniseadusandlus, vähene registreeritud patentide hulk, hõre õhutransport.

Seega oleme hästi positsioneeritud ja meie läbilöögivõime ELi turul peaks olema väga-väga suur. Siit edasi sõltub kõik meist, ettevõtjaist endist.

Kui me võrdleme Eesti ja Soome suurimaid ettevõtteid käibe suuruse järgi, torkab silma, et Soome suurimad ettevõtted on käibelt sada korda suuremad kui Eesti suurimad ettevõtted. Eesti suurimatest ettevõtetest on eksportöör ainult Hansatee. Viiest Soome suurimast ettevõttest neli on eksportöörid ? ka Soome turg on väike.

Meil pole ühtki põhjust, miks meie ettevõtted peaksid olema sada korda väiksemad kui Soome ettevõtted. Välja arvatud see, et me alustasime neist hiljem, aga see puudujääk tasandub ajapikku üha rohkem.

Kui president Lennart Meri algatas mõned aastad tagasi Eesti Nokia otsingud, võeti seda minu meelest liiga ühekülgselt. Me mõtleme liiga traditsiooniliselt ? selleks, et saavutada midagi suurt, on vaja leiutada midagi kõrgtehnoloogilist.

Suure eksportiva ettevõtte loomiseks on ju aga ka teisi võimalusi. Võtame näiteks midagi nii traditsioonilist, nagu on sajandeid toiminud rõivakaubandus. Hispaania kaubamärk Zara tuli turule alles 1975. aastal. Nüüd müüvad nad oma tooteid 36 riigis 2000 poes, neil on 24 000 töötajat, neist 2000 disainerit! Väga traditsioonilisel alal oli Zara edu saladus see, et nad pakkusid kõrget kvaliteeti odava hinnaga. Kas pole ebatraditsiooniline mõtlemine? Teised kaubandusketid kulutavad oma rõivaste reklaamimisele 3,5 eelarvest, Zara aga ainult 0,3. Firma edu on ses, et nad tulid väga traditsioonilisel alal välja väga ebatraditsioonilise lahendusega. Ka tuntud rõivaste kaubamärk Next on alla 20 aasta vana.

Mis takistab Eesti ettevõtetel samamoodi toimimast? Paljud tänased ELi suurfirmad on alustanud 15-25 aastat tagasi. Meie taasiseseisvumisest on möödas ka juba 10 aastat. Miks siis näiteks meie rõiva- või mööblitööstusfirmad ei tee midagi sarnast? Et olla edukas, ei pea tingimata tegutsema kõrgtehnoloogia valdkonnas. Ärge rääkige, et meie turg on väike! Euroopa Liidu turg on põhjatu. Kasutagem Euroopa turu võimalusi ning õppigem sinna jõudmiseks põhjanaabritelt ja teistelt!