Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ekspordi langus aeglustumas
Eesti väliskaubanduse käive septembris oli esialgsetel andmetel 9,9 miljardit krooni, mis on möödunud aasta sama kuuga võrreldes ligi miljard krooni väikesem. Statistikaameti hinnangul on see tingitud töötlemise langusest.
Eksport septembris kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9,5 võrra, peaaegu sama palju ehk 8,8 võrra kahanes ka import.
Ühispanga analüüsiosakonna juhi Sven Kunsingu hinnangul on väliskaubanduse numbrid väikeseks sammuks paremuse poole, seda peamiselt tänu ühtlasemale tulemusele erinevate eksportkaubagruppide lõikes.
Masinate ja seadmete kaubagrupis oli aastane ekspordilangus ligikaudu kolmandiku võrra väiksem kui eelmisel kuul, võrreldes augustiga see isegi kasvas esimest korda nelja kuu jooksul. ?See annab lootust, et allhange, mis selles grupis põhiliselt mahtu genereerib, on pisut stabiliseerunud,? märkis Kunsing.
Kuigi väliskaubanduse käibe ekspordi osas oli üks suurimaid tõusjaid võrreldes augustiga masinatööstus, ähvardab sedagi valdkonda juba välisriikides toimunud juurdekasvu aeglustumine.
Valdur Veski Eesti Masinatööse Liidust viitas samuti allhanke mõjudele, millele nimetatud sektor orienteeritud on. ?Suvekuudel on nende maht tavaliselt suurem, sest puhkuselt naastes tahavad tellijad kohe töödega alustada,? ütles Veski. ?See tingib ka ekspordi kõikumise.?
Samas on maailmas juurdekasv aeglustunud, mis paratamatult peagi ka Eestit hakkab mõjutama. ?Ega me pole väljaspool maailma,? nentis Veski. ?Uuest aastast kallinev energia seab tõsiselt ohtu meie konkurentsivõime,? lisas Veski, viidates peaaegu 30protsendilisele elektri hinna tõusule. Tema hinnangul moodustab see umbes 5 toote omahinnast.
Samas on Eesti masinatööstuse vastu hakanud huvi tundma uued allhanke pakkujad, tellimusi on hakanud tulema näiteks Saksamaalt ja Norrast.
Teiste kaubagruppide osas on ekspordi osa peamiselt kasvanud. Vähenes toidukaupade ja keemiakaupade väljavedu, mille tingis piimatoodete nõudluse langus Euroopa Liidus.
Impordis vastupidi on enamiku kaubagruppide osas toimunud langus, kasvasid ainult puidutoodete ning masinate ja seadmete sissevedu.
Kunsingu hinnangul põhjustas masinate ja seadmete impordi 33 kahanemine praktiliselt ainukese kaubagrupina impordi 8,8 kahanemise.
?Septembri numbrid olid päris normaalsed pärast väga halbu numbreid augustis. Paremat loota oleks olnud liiast,? ütles Kunsing.
Viimases kvartalis Kunsing midagi oluliselt paranemas ei näe, jätkuvad tõenäoliselt ekspordi ja impordi langus võrreldes eelmise aastaga. 2001. aasta kokkuvõttes peaks siiski nii ekspordi kui impordi kasvutempo jääma kõrgemaks kui 10, defitsiidi kasvuks alla 10.
Rahandusministeeriumi hinnangul on järgmistel kuudel oodata väliskaubanduse langust võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Ühest küljest on allhanketööde mahud suhteliselt väikesed, teisest küljest kahaneb tarbijate kindlustunne, mis põhjustab normaalimpordi vähenemist. Samuti püsib madalal tasemel välisnõudlus, mis pidurdab normaalekspordi kasvuväljavaateid.